Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 08.05.2019

Põhjamaade majandusülevaade: palgakasv muudab Eesti majandust

Põhjamaade majandusülevaade: palgakasv muudab Eesti majandust Foto: Matthew Guay, Unsplash

Kui eelmise aasta lõpus tabas finantsturgusid tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku osas, siis täna julgetakse homset päeva taas veidi optimistlikumalt vaadata. 

Kahjuks näib kergendustunnet kõige enam kannustavat keskpankade tormakad teadaanded, et rahapoliitika karmistamise asemel ollakse valmis jätkuvalt majandust odava raha abil stimuleerima. Taoline intressikeskkond võib ära hoida majanduslanguse, kuid ei soosi samas  „enesepuhastust“ läbi vähetootlike ettevõtete huku. Paljud majanduse kroonilised probleemid nii aga vaid süvenevad. Globaalse majanduse tugevusest räägib teisalt aga tööturg. Vähemalt arenenud majandusega riikides on töötus täna madalaim alates 1980. aastate algusest ja alaneb edaspidi veelgi. Tugev tööturg hoiab omakorda ülal nõudlust, mille tulemusena peaks maailmamajandus kasvama tänavu 3,3% ja 2020. aastal 3,5%.

Euroala majanduskasv veidi kosub

Eesti käekäigule omab suurimat mõju Euroopa majanduses toimuv. Ajutise optimismilaine järel jahenes Euroala majanduskliima eelmisel aasta teises pooles tugevalt. Euroopa majanduse kroonilise haige, Itaalia, kõrval peatus ka Saksamaa majanduskasv, kelle tööstust mõjutab Hiina nõudluse madalseis ja probleemid autotööstuses. Head tulevikuindikatsiooni pakkuv ostujuhtide kindlustundeindeks on täna madalaimal tasemel alates 2014. aastast. Sektorite ja riikide lõikes on pilt aga eripalgeline: teenindussektori kindlustunne on palju kõrgem kui tööstuses; Hispaania ja Prantsusmaa majandused pole Saksamaaga sarnaseid probleeme kogenud. Euroala majanduskasv piirdub tänavu küll kõigest 1,1%ni, kuid aasta teises pooles peaks Hiina tugevneva nõudluse tõttu olukord paranema ja 2020. aastal ootame euroalal juba 1,5% majanduskasvu.

Eesti aina kõrgem palgatase sunnib ettevõtteid muutustele

Eesti majanduskasv on aeglustumas. SEB prognoosi põhjal suureneb Eesti SKP tänavu 2,8% ja 2020. aastal 2,5%. Ühelt poolt põhjustab seda euroala ja peamiste kaubanduspartnerite nigelam majanduskasv, mis pidurdab nõudlust eksportivas sektoris. Teisalt on oma jõudu minetamas ka seni majandust vedanud kodumaised tegurid. Kui kahel eelmisel aastal andis suurima panuse majanduskasvu ehitussektor, siis langevate ehituslubade arv näitab, et see aeg on otsa saanud. Tipu on saavutanud ka Eesti tööhõive, mis oli eelmisel aastal kõrgeim kogu Euroopa Liidus. Ülikõrge hõive tõttu ei reageeri ka palgakasv majanduskeskkonna jahenemisele ja keskmine brutopalk jõuab tänavu pea 1400 euroni. Mitte kõigi täna veel tegutsevate ettevõtete äriplaanid ei võimalda sellist palgataset. Loodetavasti suudab majandus sellele paindlikult reageerida – kui mitte,  võime edaspidi näha märksa kõrgemat töötuse määra. Lähiaastate majanduskeskkonda hakkab aina enam mõjutama ka 90ndate alguse järsk langus sündimuses, mille mõju ei piirdu kindlasti vaid Tallinna kinnisvaraturuga.

Pikema SEB majandusprognoosiga saab tutvuda: SEB Nordic Oultook, May

 

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.