Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 30.04.2021

Peeter Koppeli nädalakommentaar: Tere tulemast tellimismajandusse

Peeter Koppeli nädalakommentaar: Tere tulemast tellimismajandusse Interneti hinnasurve säilitamine eeldab tarbija valvsust ning uusi rakendusi

Tellimus- või abonemendimajandus kasvab viimasel ajal jõudsalt. Üha enam kaupu ja teenuseid on muutumas kuu- või muu perioodilise tasu põhiseks. Ettevõtete jaoks on see tõhus müügimudel, mis vähendab nende kulusid ja suurendab tulude prognoositavust.

Tarbija seisukohast on aga selliste kuutasu põhiste teenuste risk see, et need muudavad meid mugavaks ning kaotame huvi pidevalt hinnavõrdlust teha. Pikemas perspektiivis võib selle tulemuseks olla interneti soodustatud konkurentsist tingitud hinnalanguse aeglustumine, kus tarbijale läheb mugavus märkamatult järjest kulukamaks.

Me teeme aina rohkem oste veebis, kuid selle kõrval on arenemas trend, millest räägitakse märksa vähem: mingi toote või teenuse ühekordse ostmise asemel tarbime üha rohkem kuutasupõhiseid teenuseid. Enamus inimesi juba kasutab  mõnd voogedastusteenust - näiteks Netflixi või Spotify-d - selle asemel, et soetada film või muusika andmekandjal (DVD-l, CD-l või kasvõi allalaaditava digifailina). Ligipääs sisule – olgu selleks muusika, film või kasvõi (aja)kirjandus – käib üha enam pilveteenuse kaudu, mis vähendab vajadust füüsiliste kõvaketaste järele. Isegi kõige elementaarsem arvutitarkvara pole enam ühekordne väljaminek, vaid kuutasupõhine pilveteenus, mida rendime. Ostame järjest vähem füüsilisi raamatuid, kasutades pigem teenuseid nagu Storytel või Audible.

Trend ei piirdu digiteenustega

See trend ei piirdu enam ainult digitaalsete teenustega, vaid on tungimas ka materiaalsesse maailma. Näiteks toidukarbiteenuse „rentimine“ füüsilises poes ostlemise asemel levib kiiresti ning paljud spekuleerivad, et järgmine murrang ühekordsest ostutehingust kuutasupõhisele teenusele saab olema auto. Isikliku auto omamise asemel hakkame autosid kasutama hoopis subskriptsioonipõhiselt.
Järgmised tootesegmendid, kus tootjad soovivad tarbijaid endaga siduda regulaarse tellimussuhte kaudu on näiteks vein, kohv, vitamiinid, ilutooted, kontaktläätsed, žiletid, tualettpaber, lilled, kassitoit, rõivad ja prillid. Sisuliselt kõik tooted, mida igapäevaselt kulub. Uuringufirma Gartner prognoosib, et mõne aasta jooksul hakkab kolm neljandikku teenuste ja toodete pakkujatest mingit liiki tellimismudelit pakkuma. Uuringufirma Zuora andmetel on sellist mudelit rakendavate teenuste maht kümne aastaga enam kui kolmekordistunud. Võrdluseks näiteks USA üldine jaekaubandusturg on samal perioodil kokku kasvanud „kõigest“ 40 protsenti.

On mitu põhjust, miks ettevõtted sellist mudelit nõnda tugevalt peale suruvad:

  • Esiteks pakub selline mudel pidevat ja paremini prognoositavat tulu
  • Teiseks on inventari haldus ja logistika lihtsam
  • Kolmandaks saab ettevõte parema arusaama oma klientide vajadustest
  • Neljandaks on see ettevõttele pikas perspektiivis odavam, sest lojaalsete tellijate olemasolu võimaldab kärpida turunduskulusid – pole tarvis pidevalt konkureerida klientide tähelepanu nimel

Tellimusmudel teeb tarbija loiuks

Tarbija seisukohast on sellise mudeli eelis see, et see aitab säästa aega. Kuid mudelil on ka olulised puudujäägid.
Kui enne ostu veebis ennetavalt hinnavõrdlust teeme, tagame ühtlasi, et saame parima hinna (või vähemalt peaaegu parima). Tellimismudeli korral toimub ennetav hinnavõrdlus ainult liitumise ajal. Seejärel ostud lihtsalt automaatselt jätkuvad, kuni otsustame teisiti. Aja möödudes ei saa me enam kindlad olla, kas makstud hind on veel konkurentsivõimeline. Turule võib siseneda uus soodsam pakkuja või on praegune pakkuja uutele klientidele hindu langetanud samas olemasolevaid kliente jätkuvalt varasema kõrgema hinna alusel teenindades.

Taoline hindade diferentseerimine on miski, millest tõenäoliselt iga ettevõte unistab. Suutlikkus küsida erinevaid hindu, et rohkem maksmisega nõustuvatelt klientidelt võetaksegi suuremat tasu, teeb marginaalide ja kasumiga imesid. Ent seda on lihtsam öelda kui teha, sest info hindade kohta levib kiiresti. Internet võimaldab endiselt teha tarbijatel mugavalt hinnavõrdlust ning otsustada seeläbi parema pakkuja kasuks. Selline võrdlus on juba aastaid tugevdanud tarbijate positsiooni, aidates toodete-teenuste hinda alla suruda.

Tellimusmudel seevastu teeb oma olemuselt tarbija passiivsemaks ning lihtsustab ettevõtetel eri klientide puhul erinevate hinnapoliitikate rakendamist. Näiteks teenust juba pikaajaliselt tellinud kliendid ei saa sageli automaatselt osa hinnalangusest, mida ettevõte kasutab uute klientide saamiseks. Seepärast tulebki tarbijale sageli üllatusena, kui kallivõitu teenuse tellimuse lõpetamisel teeb teenusepakkuja talle senisest selgelt soodsama hinnapakkumise. Arusaadavalt tunneb tarbija end sellises olukorras petetuna. See pole tegelikult tarbija jaoks uudne olukord: näiteks kindlustus on valdkond, kus kliendid peavad pidevalt erinevaid pakkujaid võrdlema, tagamaks, et nad saavad parima hinna. Panganduses näiteks eluasemelaen või autoliising.

Interneti hinnasurve säilitamine eeldab tarbija valvsust ning uusi rakendusi

Just nende toodete ja teenuste laienemist silmas pidades ongi tulevikus oht, et probleem võimendub veelgi olukorras, kus üha kasvav osa tarbimisest on püsitellimuse põhine. Internet andis tarbijale eelispositsiooni valida endale sobivaim teenusepakkuja hinnapõhiselt ning surus omakorda ettevõtted tihedasse hinnakonkurentsi. Selle positsiooni säilitamiseks on oluline säilitada tarbijana teadlikkus ja tähelepanelikkus.

Trendiga tellimusmudelile võib paratamatult kaasneda tarbijate passiivsuse kasv, mis omakorda pärsib eelnimetatud interneti hindu survestavat efekti. Samas tasub ettevaatlik olla ka tehnoloogiagigantidel, kes on olemasoleva e-kaubanduse mudeliga hästi kohanenud või koguni selle arhitektid. Ettevõtted nagu Google ja Facebook sõltuvad suuresti reklaamimüügist ning kui tulevikus otsustab järjest enam tarbijaid perioodilise tellimusmudeli kasuks, väheneb ka ettevõtete motivatsioon oma kaupu ja teenuseid nõnda agressiivselt reklaamida. See käiks otseselt Google-i ja Facebook-i kui suurimate reklaamipakkujate rahakoti pihta, sest suurem osa kaupmeeste turunduseelarvest läheb pikemaaegsete suhete loomiseks, mitte ühekordseteks reklaamkampaaniateks.

Kelle õnneks – kelle kahjuks, aga tellimuspõhine tarbimismudel saab meie jaoks üha tavalisemaks. Tarbijatena peame lihtsalt lootma, et sellega kaasnevad ka uued rakendused ja platvormid, mis soodustavad tellimuspõhise mudeli puhul tarbijateadlikkuse säilimist.

Kommentaar on SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli refereering SEB Grupi peastrateegi John Javeuse nädalakommentaarist.


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.