Vaatamata lootusele, et kevadisi ränkasid piiranguid suudetakse sügisel vältida, on suur osa Euroopast taas oma ühiskonda ja majandust lukku keeramas. Vältimatult toob see endaga kaasa majanduslanguse uue süvenemise.
Karmid piirangud tulid siiski
Kuigi majandusanalüütikuid tavatsetakse rohkem pessimistidena kujutada, siis eelnevate kuude sõnumeid jälgides ei saa ökonomiste liigses negatiivsuses süüdistada. Euroopas viimastel kuudel aset leidnud majanduse kiire taastumine ja suhteliselt madalal püsinud koroonanakatumiste arv mõjutasid prognoosijaid kujutama majanduselu aina ülespoole liikuva trendina. Ehkki koroona maamunalt kadumist otsesõnu keegi ei ennustanud, siis üheks sagedaseks eelduseks oli, et kevadel nähtud lausalisi ühiskonna „lukku panemisi“ enam ette ei tule ja haigestunute liigset kuhjumist proovitakse takistada spetsiifilisemate lühiajaliste piirangutega.
Kahjuks ei ole see optimism ennast õigustanud. Nakatumine on viimastel nädalatel kasvanud hüppeliselt ja kui alguses ehk isegi prooviti olukorda vähem rangete piirangutega ohjata, siis nüüd on haiglavoodite kiire täitumine sundinud suure osa Euroopa riike pöörduma tagasi endiste meetmete juurde. Üks kõige rangematest ühiskonnaelu piirajatest on ilmselt Belgia, kes koolivaheaja pikendamise teel on kinni pannud isegi koolid. Lisaks on alates sellest nädalast suletud sisuliselt kõik poed ja teenused peale apteekide ja toidukaupluste. Kehtestatud on öine komandanditund ja kõik, kellel see vähegi on võimalik peavad töötama kodust. Raske on belglasi ka ülepingutamises süüdistada: kahe nädala jooksul on seal registreeritud üle 1600 koroonaviirusesse nakatumise 100 000 elaniku kohta.
Pea sama ranged on piirangud ka Euroopa suurriikides nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia. Õnneks püsivad seal küll lasteaiad ja koolid veel avatud, ehkki Itaalia on vanemad kooliastmed kaugõppele saatnud. Madalam nakatumisnäit on lubanud olukorrale pisut leebemalt läheneda Saksamaal, kus suletud on küll kinod, teatrid, spordiklubid, baarid ja restoranid, ent näiteks vanadekodusid võib külastada, poes ja juuksuris käia ja mis pole vähetähtis – saab välja elada ka oma frustratsiooni koroonaviiruse üle, seda siis kas kirikus jumalat paludes või hoopis meeleavaldusel osaledes.
Majandusel läks juba päris hästi
Uusi piiranguid on raske taluda, sest eelnevatel kuudel tundus kõik liikuvat juba paremuse suunas, seda nii tervishoiu kui majanduse mõistes. Sarnaselt ülejäänud Euroopale on Eesti majandusnäitajad tublisti paranenud, ent tänu kergemale pääsemisele kevadel, on „auk“, kust välja ronida, märksa madalam kui paljudes teistes riikides. Suurematest sektoritest jättis kriis praktiliselt puutumata jaekaubanduse, kus kasv taastus juba juunis ja on olnud kohati kiiremgi kui mullu. Majandusanalüütiku vaatevinklist oli mure sel aastal suurim tööstuse jätkusuutlikkuse pärast, ent õnneks on ka seal olukord märkimisväärselt paranenud. Näiteks septembris jäi tööstustoodang eelmise aasta sama kuu tulemusele alla vaid 2%. Lisaks ületas tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne oktoobri konjunktuuriuuringu põhjal juba aasta alguse taset, olles sellega ainus sektor, kus sentiment on sedavõrd taastunud. Kuigi turistide puudumine muserdab endiselt teenindussektoris tegutsevaid ettevõtteid, siis on ka teeninduses viimastel kuudel majanduskindlus oluliselt paranenud. Ainsa sektorina jääb tuleviku osas pessimistlikuks ehitussektor, mis on samas oluline probleem – sektor on suur tööandja ja vähemalt siiani olnud ka aktiivne majanduskasvu panustaja.
Nähtavus majanduse tuleviku osas püsib halb
Oluline küsimus on see, mis saab edasi. Eesti on seni suutnud väga karmidest piirangutest hoiduda, kuid seda rõõmu ei pruugi kauaks jätkuda. Loodetavasti ei võta olukord siiski samu mõõtmeid kui kevadel, mil inimesi kiputi eemale peletama isegi matkaradadelt. Teisalt – nagu näitas Rootsi kevadine kogemus, ei pruugi leebemad piirangud kaasa tuua väiksemat majanduslangust. Aabitsatõena teame ka seda, et Eesti majanduse jaoks on väga tähtis eksport. Kui uued piirangud kahandavad nõudlust meie kaubanduspartnerite juures, siis ei pruugi meie enda lähenemine koroonaviiruse ohjamisele olukorda kuigivõrd muuta. Igal juhul on rohkem kui tõenäoline, et aasta lõpus ootab meid taas ees sügavam majanduslangus, mis küll teise kvartali 7% juurde ilmselt ei küündi.
Milliseks kujuneb 2021. aasta esimene kvartal on tänases olukorras muidugi pehmelt öeldes raske ennustada. Ehkki esialgu on suurem osa riike kehtestanud ranged piirangud kõigest detsembrini, siis võib arvata, et need võivad oluliselt pikeneda. Teisalt püsib endiselt usk, et kuskil 2021. aasta keskel võiks avalikkuseni jõuda toimiv koroonavaktsiin. Isegi juhul kui see ootus ei täitu, on selge, et taoline ühiskondliku elu range piiramine ei saa jätkuda lõputult. Meditsiinisüsteem on juba praegu õppinud haigusega paremini toime tulema ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkab viiruse vältimine olema igaühe isiklik, mitte riiklik mure. Et koroonakriisist ei saaks humanitaarkriis, on oluline ülal hoida julgust ja usku olukorra peatsesse lahenemisesse. Kevadel õnnestus see üllatavalt hästi, loodame, et ka nüüd.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
