Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 04.12.2020

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Tööstuse väljavaade on paranenud

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Tööstuse väljavaade on paranenud Volkswagen Group asutas Eestisse allüksuse

Suure autotootja raamatupidamislikud liigutused on jätnud suure jälje Eesti majandusstatistikale. Kas tulevikus on neil mõju ka reaalmajandusele?

Eesti majanduslangus oli üks kõige väiksematest Euroopas

Esmaspäeval avaldatud värsked andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta andsid järjekordselt kinnitust, et Eesti majandus on koroonakriisi käigus saanud pihta vähem, kui suurem osa ülejäänud Euroopa Liidu riikidest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kahanes Eesti SKP 2020. aasta kolmandas kvartalis 1,9% ja suurenes selle aasta teise kvartaliga võrreldes lausa 3,3%. Esimese kolme kvartali jooksul on Eesti SKP seeläbi kahanenud kõigest 3,2%, mis on oluliselt parem tulemus, kui võis karta kevadel. Nende riikide seas, kes on kolmanda kvartali SKP numbrid avaldanud, on majanduslangus olnud veel väiksem vaid kolmes riigis: Rootsis, Poolas ja Leedus.

Euroopa riikide tänavust majanduslangust kõrvutades, väärib märkimist, et riikide majanduslik käekäik on osutunud kevadel prognoositust palju eripalgelisemaks. Kui toona lahknesid riikide SKP prognoosid paari protsendipunkti võrra, siis tänaseks saab neid erinevuseid mõõta kordades. Selge lõhe jookseb seejuures põhja- ja lõunapoolse Euroopa vahel. Kui Soomes, Taanis, Rootsis, kuid ka Baltimaades on senine majanduslangus piirdunud keskeltläbi 3-4 protsendiga, siis Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal on see suurusjärk -10% lähedal. Arvestades viimast piirangutelainet, ei suuda ka aasta viimane kvartal neid vahesid kuigivõrd kahandada. Eesti majandust on seni hoidnud viiruse teise laine hilinemine, mis on lubanud ühiskonnal toimida üsna vabalt. Nakkusnäitaja pideva kasvu tõttu ei suudeta ulatuslikumaid piiranguid vältida ka meil ja kui mujal valmistutakse juba ulatuslikeks leevendusteks, siis Eestis satub majanduse vaba toimimine löögi alla just lähinädalatel.

Hea kuu tööstuses

Lõppeva nädala oluline majandusstatistika ei piirdunud vaid SKP kokku löömisega. Värsked andmed avaldati ka tööstustoodangu kohta, mille põhjal oli oktoober esimene kuu pärast koroonakriisi algust, kus sektor suutis tootmismahtu kasvatada. Selle põhjuseks oli just töötleva tööstuse tulemuste paranemine. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang oktoobris aastases võrdluses ligi 2%. Seejuures ei olnud põhjuseks mõne üksiku tegevusala võimas tulemus, vaid tootmismaht kasvas enamuses töötleva tööstuse harudest. Kõige enam on viimaste kuude kasvu panustanud siiski kaks suurt tööstusharu – puidutööstus ja elektroonikatööstus.

Tõele au andes pole Eesti kõige olulisema tööstusharu, puidutööstuse, majandusnäitajad koroonakriisi käigus kuigi halvaks muutunudki. Kevadel langes sektori tootmismaht kõige raskematel kuudel korraks umbes 5% võrra, kuid taastus siis kiiresti ja alates juulist on kuine kasv jäänud 5-8% vahemikku. Puidutööstuse toodangust moodustavad suurima osa erinevad ehitusmaterjalid ja näib, et koroonakriis pole suutnud nõudlust kuigivõrd pidurdada. Teine oluline tegevusala, kus suvest alates taastunud kiire kasv, on elektroonikatööstus, kus kasvutempot saab mõõta lausa kahekohalise protsendiga. Et haru domineerivad üksikud suurettevõtted, ei pruugi sealne kasv omada laiemat kandepinda, kuid globaalsete tarneahelate kokkujooksmine kevadel võiks siinset tööstust soosida.

Kuigi SKP statistika põhjal oli tööstus kolmandas kvartalis üks peamine majanduslanguse süvendaja, on sektori majandusseis ja väljavaade tegelikult oluliselt paranenud. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on saavutanud kõrgeimal taseme alates 2019. aasta maist. Taastumine on kooskõlas mujal maailmas toimuvaga. Suurriikides kogutav Markit PMI töötleva tööstuse ostujuhtide indeks on viimastel kuudel teinud läbi väga kiire tõusu ja näiteks USAs ja euroalal oli indikaator viimati nii kõrgel tasemel 2018. aastal.

Suured numbrid, väike majandus

Koos värske SKP numbriga tuli ilmsiks ka see, et maailma suurim autotootja, Volkswagen Group, on Eestisse asutanud allüksuse ja plaanib siin hakata tegelema oma autodes kasutatava tarkvara arendamisega. Kuigi siinne ettevõte asutati alles tänavu kevadel ja septembri seisuga töötas seal kõigest kuus töötajat, on see juba märkimisväärset mõju avaldanud Eesti majandusstatistikale. Nimelt aitab ettevõtte intellektuaalsete varade – mis ühe suurautotootja tarkvarasüsteemid kahtlemata on – liigutamine siinse juriidilise keha alla selgitada rekordilist hüpet põhivarainvesteeringutes, mis kolmandas kvartalis suurenesid 13%. Kui investeeringud intellektuaalsetesse varadesse olid 2,5 korda kõrgemad kui mullu, siis investeeringud masinatesse ja seadmetesse kahanesid samal ajal 7% ja eluasemeinvesteeringud koguni 18%.

Kuidas hakkab Volkswageni ühe üksuse äritegevuse saabumine Eestisse mõjutama siinset majandust laiemalt, on hetkel veel raske hinnata. Erinevalt mitmest teisest Ida-Euroopa riigist, pole ühegi suure autotootja füüsilise tehase meelitamine Eestisse siiani õnnestunud, kuid ehk on isegi parem, et meil on õnnestunud sellest faasist üle hüpata ja panustada nüüd hoopis kõrgema lisandväärtusega tootmisprotsessi.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.