Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 02.10.2020

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Tööstus taastub, kaubanduses pole aga õiget kriisi olnudki

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Tööstus taastub, kaubanduses pole aga õiget kriisi olnudki Jaekaubanduse puhul võib öelda, et seal pole õiget kriisi olnudki

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta: augusti tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügi. Kui tööstuses on olukord paranemas, siis jaekaubanduses on üldse mingist kriisist raske rääkida.

Osa tööstusest taastub kiirelt, ent paljud on ka raskustes

Sarnaselt paljudele teistele ettevõtlussektoritele on tööstusettevõtted pidanud sellel aastal toime tulema kahaneva ärimahu tingimustes. Õnneks tundub, et halvim on praeguseks möödas. Kui kevadistel koroonakuudel langes tööstustoodang mullusest ligi viiendiku võrra madalamale tasemele, siis juunis oli tootmismaht möödunu aastast maas 5% ning juulis toodeti tööstuses juba praktiliselt sama palju kui 2019. aastal. Viimased andmed augusti kohta näitasid küll taas väikest langust, ent mõeldes üldisele kontekstile globaalses majanduses, ei tundu mullusest 5% madalam tootmismaht kuigi hirmus. Augusti kohta pole enamuse riikide tööstustoodangu näitajad veel kättesaadavad, ent juulis oli Eestist väiksema tööstustoodangu langusega riike Euroopa Liidus vaid kolm.

Kui vaadata tootmismahtu tööstusharude lõikes, siis on avanev pilt küllalt eripalgeline. Positiivne on see, et vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale, olid suvekuud mitme olulise tööstusharu jaoks lausa edukad. Näiteks elektroonikatööstus suutis perioodil juuni-august kasvatada aastases võrdluses tootmismahtu 11%, keemiatööstuse toodang suurenes samal ajal 7%, mööblitööstuses 5% ja puidutööstuses 3%. Negatiivse poole pealt olid mitmed suured tööstusharud aga ka suvel tugevas languses. Märkimist väärib näiteks 16% kukkumine haagiste jm sõiduvahendite tootmises, ehitusmaterjalide 15% vähenenud tootmismaht ja 10% langus metallitööstuses.

Pärast kevadist madalpunkti on tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne siiski jõudsalt paranenud ning jõudnud samale tasemele 2020. aasta algusega. See fakt ei tähenda küll kahjuks, et tööstuses suuremast optimismilainest saaks rääkida. Nimelt oli tööstusettevõtete kindlustundenäitaja nigel juba aasta alguses. Koroonaviirus oli toona veel kauge kaja Hiinast, ent kindlustunnet pärssis madal nõudlus: oli ju tööstustoodang olnud languses juba 2019. aasta teisest poolest saadik. Kui vaadata tööstusettevõtete hinnangut uutele tellimustele viimastel kuudel, siis juunis ja juulis näitas see indikaator tugevat kasvu, augustis aga taaskord kahanes. Samas on see näitaja olnud alati küllalt volatiilne ja seetõttu ei tasu ühe kuu langust üle tähtsustada.

Märke siinse tööstuse tuleviku kohta võib otsida ka Eesti oluliste kaubanduspartnerite tööstuse käekäigust. Etteruttavalt tuleb küll tõdeda, et signaalid on vastakad. Eesti kõige tähtsama kaubanduspartneri, Soome, tööstuse käekäik on sel aastal olnud meie omast küllaltki erinev. Kui Eestis reageeris tööstuse tootmismaht koroonakriisile kohe ja järsult, siis Soomes see näiteks märtsis veel isegi kasvas ja ka järgnevatel kuudel aprillis ja mais piirdus langus tagasihoidliku 4%ga. Seevastu on suvekuudel taastumise asemel langus hoopis süvenenud ning juunis ja juulis jäi tootmismaht mullusele alla 6%. Veelgi järsem on olnud Soomes töötleva tööstuse uute tellimuste langus, mis on vastava indeksi põhjal aastatagusest pea 30% maas. Meie jaoks samuti olulise Rootsi tööstuse käekäik on olnud Eesti omaga sarnasem. Nagu ka Eestis, langes tööstustoodang seal aprillis-mais 17-18% ent on seejärel hakanud kiirelt taastuma. Juuli seisuga oli Rootsi tööstustoodangu maht aastatagusest maas veel ligi 8% võrra. Samuti on tõusuteel uute tellimuste arv.

Kui see on kriis, siis sellises kriisis tahaks jaekaubandus elada

Kui tööstuses saame täna rääkida taastumisest, siis jaekaubanduse puhul võib öelda, et seal pole õiget kriisi olnudki. Ainus keeruline kuu oli sektori jaoks tegelikult aprill, kui kaubanduskeskuste sulgemine langetas müüginumbreid aastatagusega võrreldes 13,5%. Samas oli maikuus müük juba 2019. aastaga võrreldaval tasemel ning suvekuudel näitas jaekaubandusettevõtete käive kiiret kasvu.

Nagu statistika ja keskmiste puhul ikka, ei peegelda see muidugi iga ettevõtte tulemust. Vaadates 2020. aasta esimest kaheksat kuud, ei tule ilmselt üllatusena, milline kaubandusharu on kriisist võitnud. Mõistagi on see e-kaubandus (ja jaemüük posti teel), mille käive tõusis mullusega võrreldes 18%. Pea sama palju kasvas müük muudes spetsialiseeritud kauplustes – need on spordipoed, aianduskauplused, raamatupoed jms. Olukorras, kus muu meelelahutus on olnud piiratud ja kõrtsi või restorani ei tihka igaüks minna, pole ehk samuti üllatav, et teine suur tõusja on olnud alkoholikaupluste käive, mis aastaga 13% paisunud. Oma mõju on selles kindlasti ka aktsiisilangetusel ning Läti reisipiirangutel. Tugevalt plusspoolel oli aasta esimeses pooles veel kodumasinate ja ehitusmaterjali jaemüük ning supermarketite ja apteekide käive. Suure kukkumise on tänavu teinud rõivaste ja jalatsite müük, kuid seda suuresti just koroonakevade tõttu, suvekuudel oli näha juba selgeid taastumise märke

Aasta esimese 8 kuu jooksul on jaekaubandusettevõtete käive tervikuna 1,7%ga plusspoolel, püsihindades küündib kasv isegi üle 2%. Ehkki Euroopa Liidus oli teisigi riike, kus jaemüük esimesel poolaastal suurenes, on tegemist selge vähemusega.


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.