Eesti majandus on kasvanud väga kiiresti juba kolm aastat järjest. Niivõrd edukaid aastaid lähemal ajal aga ette näha ei ole.
Eesti mullune majanduskasv ületas kõiki ootuseid
Eesti majandus kasvas 2019. aastal väga kiires tempos. Statistikaameti äsja avaldatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt mullu püsihindades 4,3%, mis on enam, kui veel eelmise aasta kevadel julges enamus majandusanalüütikutest oodata. Toonased prognoosid ennustasid keskeltläbi kolmeprotsendist tõusu. Et majanduskasv oli väga kiire ka 2017. ja 2018. aastal, on SKP tõusnud kõigest kolme aastaga rohkem kui 15% võrra. See teeb Eestist ühe kõige kiiremini areneva majanduspiirkonna kogu Euroopas ja on aidanud siinsel elatustasemel tõusta lähemale jõukamatele riikidele.
IT andis suure panuse
Kuid mis siis majanduskasvu vedas? Konkurentsitult suurim panustaja mullusesse SKP kasvu oli info ja side tegevusala ning peamiselt just IT-sektor. Eelmise aasta 4,3%st majanduskasvust tuli selle arvelt 1,2%, kogu majanduse loodud lisandväärtuse kasvust andis sektor rohkem kui kolmandiku. Tähelepanuväärselt on IT-sektori kasvule ennekõike kaasa aidanud edu eksportturgudel. Mullust majanduskasvu aitas vedada veel ka teine kõrgepalgaline sektor, kutse- ja tehnikaalane tegevus, mille alla kuuluvad paljud valgekraelised, hästi tasustatud ametialad nagu õigusbürood, erinevad äriteenused, arhitektuuri- ja inseneriteenused jpt. Kogu lisandväärtuse kasvust andis sektor mullu 18%. Küll tuleb tõdeda, et selle tegevusala näol on pigem tegemist ettevõtetega, kes iseenesest kiiret majanduskasvu ei loo, vaid sellest pigem lihtsalt osa saavad.
Pikalt kestnud kuldne aeg majanduses on julgustanud inimesi rohkem tarbima. Mullune eratarbimise kasv ületas püsihindades 3%, mis peegeldus kiires lisandväärtuse kasvus hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. Häid tulemusi näitas ennekõike just automüügi- ja jaekaubanduse pool. Kuigi tihe konkurents, e-kaubanduse esiletõus ja aina kerkivad tööjõukulud on mõjunud kasumlikkusele negatiivselt, siis lubab kiire müügitulu kasv ettevõtetel sellest hetkel veel üle olla.
Üks suuremaid üllatusi oli eelmisel aastal Eesti ekspordi ja tööstussektori suhteliselt hea käekäik. Viimase statistika põhjal kasvas eksport mullu püsihindades mõõdetuna 4,9%, mis on väliskeskkonda arvestades päris hea tulemus – pöördus ju globaalne kaubavahetus eelmise aasta teises pooles suisa langusse. Märkimisväärne on ka see, et erinevalt varasematest aastatest oli kaupade ekspordi kasv teenuste omast isegi pisut kiirem. Veidi teistsuguse mulje olukorrast jätab igakuine väliskaubandusstatistika, mille põhjal oli kaubaeksport juunist detsembrini languses. Osaliselt aitab seda vastuolu selgitada üksikute madala lisandväärtusega kaupade suur roll kaubavahetuse vähenemises, samuti mitme olulise kaubagrupi hinnalangus, mis näitas jooksevhinnas eksporti tagasihoidlikumana. Igal juhul suutis tänu edukale ekspordile tööstussektor suurendada lisandväärtust 4,5% ja anda majanduskasvule tubli taganttõuke.
Joonis 1. Majanduskasvu enim panustanud tegevusalad osakaalu järgi kogu lisandväärtuse kasvus.
Majanduskasvu vedanud tegurid on end ammendanud
Kui 2019. aasta suutis majandusanalüütikuid positiivselt üllatada, siis kahjuks tundub vähetõenäoline, et sama saaks korduda 2020. aastal. Lähemal vaatlusel leiab märke majanduskasvu aeglustumise kohta juba ka eelmise aasta viimasest kvartalist, kus lisandväärtuse kasv jäi enamikul tegevusaladel üsna tagasihoidlikuks. Paljud majanduskasvu seni vedanud teguritest on end ammendanud. Eesti tööhõive mullust rekordit 2020. aasta ei purusta ja pigem võib oodata töötuse, küll tagasihoidlikku, suurenemist. Aastaid majanduskasvu vedanud ehitustempogi peaks jääma hillitsetumaks. Väliskaubanduses ei luba suuremaid saavutusi nigel prognoos Eesti peamiste ekspordipartnerite impordinõudluse kasvuks. Selgeid märke on näha ka struktuursetest muutustest tööstuses, kus mitmed madalapalgalised ettevõtted on tegevust koomale tõmbamas ja pole kindel, kas ja kui kiiresti leidub neile asendaja. Omaette küsimus on hetkel leviva koroonaviiruse mõju, mis sõltub ennekõike sellest, kas ja kuidas üritavad riigid viiruse levikut erinevate piirangutega tõkestada. SEB viimase majandusprognoosi põhjal saab Eesti majanduskasv 2020. aastal piirduma 2,0 protsendiga.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
