Äsja avaldatud ettevõtete kolmanda kvartali tulemused kinnitavad, et olukord Eesti majanduses paranes suvekuudel märgatavalt. Kahjuks sunnib viiruse hoogne levik taas piiranguid kehtestama, mis tõotab lähikuudeks järjekordset madalseisu.
Ettevõtete majandustulemused paranesid kolmandas kvartalis märgatavalt
Statistikaameti avaldatud andmed ettevõtete kolmanda kvartali tulemuste kohta pakuvad positiivse üllatuse. Et olukord Eesti majandus suvekuudel paremuse poole pöördus, oli ka tunnetuslikult ilmne. Inimesed tulid kodukontorist tagasi töölaua taha, restoranides oli õhtuti jälle raske kohta leida ja kaubanduskeskuste parklad olid autosid pilgeni täis. Päris normaalsesse rööpasse elu muidugi tagasi ei naasnud. Tallinna vanalinna tavapärase melu asemel, jalutasid suvistel tänavatel üksikud uitajad ja üle aastate suurim oli ka nende inimeste arv, kes töökoha kaotuse tõttu pidid suviste reisiplaanide tegemise asemel pere-eelarvet kokku klappima.
Millise jälje jättis see ettevõtete majandustulemusele? Kui vaadata käibenumbreid, siis üsna sügava. Statistikaameti andmete põhjal langes ettevõtlussektori müügitulu kolmandas kvartalis mullusega võrredes 10%. Ent usukumatul kombel suutsid ettevõtted käibelangusele vaatamata oma kasumlikkust hoopis suurendada. Nimelt oli kolmanda kvartali kasum ettevõtlussektoris 5% suurem kui samal ajal 2019. aastal. Sarnane tendents pole ainuomane Eestile, vaid on olnud märgatav ka mujal maailmas. Ilmselt sundis esialgne ehmatus ettevõtteid jõuliselt kulusid piirama hakata, kuid tänu riiklikele toetusmeetmetele ei võimendanud see kogunõudluse langust. Töötajate arvu kahanemine oli ettevõtlusstatistika põhjal siiski üsna suur: aastaga kadus 4,5% töökohtadest, samas kui tööjõukulude langus piirdus 1,5%ga.
IT on osutunud Eesti majanduse tugevuseks ka raskel ajal
Kui vaadata numbreid lähemalt, siis on ilmne, et koroonakriis on eri majandussektoreid kohelnud ebavõrdselt. Müügitulu mõningast vähenemist koges kolmandas kvartalis siiski valdav enamus majandussektoritest. Ent leidus ka mõni erand. Ajastu vaimus oli käibekasv kõige kiirem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande tegevusalal. Aastases võrdluses suutsid sel alal tegutsevad ettevõtted suurendada müügitulu lausa 17%. Juba aastaid tundub ülejäänud majandusega täiesti teises tempos liikuvat info ja side tegevusala areng, seda suuresti just tänu IT ettevõtete panusele. Kui 2020. aasta teises kvartalis oli tegemist ainsa majandussektoriga, mis suutis müüki suurendada, siis kolmandas kvartalis kiirenes kasv veelgi ja küündis 15%ni. Suurima üllatuse pakkus aga hoopis 5% käibekasv tegevusalal nimega kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Kuidas meelelahutussektori kasvu koroona-ajastul mõistuspäraselt selgitada? Ehk oli selle põhjuseks just kevadised rängad piirangud, millest vabanedes, prooviti suve jooksul kõik korraldamata jäetud üritused ära teha ja võtta viirusevabast perioodist maksimumi?
Kui müügi suurendamine on praeguses majanduskeskkonnas väljakutse, siis kulude kontrolli alla saamine juba märksa lihtsam. Seda peegeldab tõsiasi, et pea pooled tegevusalad suutsid kolmandas kvartalis kasumit suurendada. Silmapaistvalt edukas suutis selles olla tööstussektor. Kuigi tööstusettevõtete käive langes aastases võrdluses 2%, oli sektori kasum pea poole suurem kui 2019. aastal. Töötleva tööstuse 60 mln kasumikasvust andsid suurima osa puidutööstus, elektriseadmete tootmine ja toiduainetööstus. Oluliselt vähenes kasumlikkus metallitööstuses, mida piirab ettevõtete madal investeerimisvalmidus ja tugev surve hindadele. Teine sektor, kus kasum paisus vaatamata koroonakriisile oli juba eelpool mainitud info ja side, kus see suurenes aastaga 38 mln euro võrra. Et erinevalt tööstusest jätkus info ja side alal ka kiire palgakulude kasv, siis oli IT ilmselt III kvartalis taaskord suurim majanduskasvu panustaja. Olulist kahju on majandusele toonud majutuse- ja toitlustuse ning veonduse ja laonduse tegevusala suur langus. Neist esimeses kahanesid kasumid aastaga kokku 35 mln euro võrra, teises koguni 68 mln euro võrra. Et mõlemad sektorid pidid jõuliselt vähendama ka tööjõukulusid, siis loodud lisandväärtuse mõttes oli langus veelgi sügavam.
Kokkuvõttes on ettevõtlussektori kasumi 5,2% kasv ja lisandväärtuse 0,2% suurenemine eelmise aasta sama ajaga võrreldes siiski suurepärased uudised. Eesti kolmanda kvartali SKP number avaldatakse järgmisel esmaspäeval, kuid praeguse info pinnalt saab see olema palju parem kui varasemalt oodatud.
Euroopas juba lõdvendatakse piiranguid
Kuigi aasta viimane kvartal on endaga kaasa toonud järjekordsed piirangud ja majanduste sulgemised, siis pole need osutunud nii rängaks ja pikaks kui kevadel. Mitmed riigid, sealhulgas suurriigid Prantsusmaa ja Suurbritannia, näivad viiruse leviku selleks korraks kontrolli alla saanud olevat ja on juba asunud seniseid piiranguid leevendama. Vaadates Eesti nakatumisnäidu pidevat kasvu, näib siinne olukord küll kahjuks vastupidine. Hetkel tundub juba üsna kindel, et lähinädalatel piirangud karmistuvad ja see hakkab oluliselt pärssima ka majanduselu. Teisalt tundub kauaoodatud imevaktsiini saabumine aina käegakatsutavam, mis annab inimestele loodetavasti indu järgmised kuud veel vastu pidada.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
