Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 05.02.2021

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Kriis, milles Baltimaad tahaksid elada

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Kriis, milles Baltimaad tahaksid elada Baltimaade majandused taastuvad 2021. aastal

Kui 2008.–2009. aasta majanduskriis räsis Balti riike armutult, siis koroonakriisist väljuvad Eesti, Läti ja Leedu üllatavalt heas seisus. Kui prognoosid paika peavad, siis kuuluvad kolm Balti riiki väheste õnnelike hulka, kes suudavad kriisieelse SKP tasemeni jõuda juba 2021. aasta lõpuks.

Läti ja Leedu majanduslangus jäi üllatavalt tagasihoidlikuks

Et teada saada, kui suureks kujunes Eesti sisemajanduse kogutoodang eelmise aasta viimases kvartalis ja 2020. aastal tervikuna, tuleb oodata veel mitu nädalat. See-eest on Läti ja Leedu statistikud suutnud esimesed numbrid juba kokku lüüa ning kiirhinnangu majanduse käekäigule anda. Saadud tulemused on üllatavad – kuigi majanduslangust ei suutnud vältida kumbki riik, siis jäi see, koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud rangetele piirangutele vaatamata, vägagi tagasihoidlikuks. Esialgsete andmete põhjal kahanes Leedu SKP 2020. aasta viimases kvartalis 2019. aasta sama ajaga võrreldes kõigest 1,2%, Lätis vaid pisut rohkem – 1,4%.

Taustainfona tuleb meelde tuletada, et nii Läti kui Leedu koroonapiirangud on oma ranguselt ületanud Eesti omasid pika puuga. Kui oktoobris sai ühiskond toimida veel üsnagi normaalselt, siis juba novembri algusest olid mõlemad riigid sunnitud kehtestama eriolukorra. Uksed pidid sulgema kinod, teatrid ja erinevad muud meelelahutusasutused, restoranid said toitu pakkuda ainult kodus söömiseks ja detsembris tipnes olukord sellega, et inimesed ei pääsenud enam poodigi.

Napp majanduslangus aasta viimases kvartalis tähendab ka seda, et Läti ja Leedu on ilmselt ühed koroonakriisis majanduslikult kõige vähem kannatanud riigid Euroopas. Kui Läti sisemajanduse kogutoodang langes mullu tervikuna 3,5%, siis Leedus kõigest 0,9%. Ei saa salata, et Läti ja Leedu majanduse suhteliselt hea käekäik annab lootust, et 2020. aasta lõpp kujunes kardetust vähem halvaks ka Eestis. Tänu leebematele piirangutele oli näiteks sisetarbimine aasta lõpus Eestis ilmselt paremaski seisus kui Lätis ja Leedus.

Mis on teie edu saladus?

Läti ja Leedu majanduse vastupidavust aasta viimases kvartalis ei ole lihtne selgitada. Ajal, kui riigisisene tarbimine oli piiratud, aitas Lätit tööstuse ja ekspordi hea kasvutempo. Teisalt pidurdus aasta lõpus teravalt jaemüük ning kahanevad laenumahud viitavad sellele, et väga ettevaatlikud oldi ka põhivarainvesteeringute tegemisel. Kuigi ka Leedus jaemüük piirangute tõttu detsembris kahanes, oli eelnevate kuude kasv seal jällegi väga kiire. Eraisikute laenuportfelli jõuline kasv peegeldab sealse kinnisvaraturu jätkuvat aktiivsust. Teisalt on ettevõtted omi investeeringuid oluliselt koomale tõmmanud ja erinevalt Lätist, polnud viimane kvartal kuigi edukas ka tööstuses.

2020. aastat tervikuna vaadates, on Baltimaade majandusi hoidnud pinnal ennekõike koroonaviiruse madal levimus. Ehkki talvekuudel nakatumine hüppeliselt kasvas, püsis suurema osa aastast olukord kontrolli all, mis võimaldas rakendada oluliselt leebemaid piiranguid, kui suuremas osas läänepoolses Euroopas. Veel novembri alguseski oli kõigis kolmes Balti riigis miljoni elaniku kohta koroonaviirusesse surnud alla 100 inimese. Mitmes Lääne-Euroopa riigis lähenes see näit samal ajal juba 1000le. Aasta lõpus vahed Balti riikide vahel küll kärisesid ja viimase seisuga on miljoni elaniku kohta koroonaviirusesse surnuid Leedus üle 1000, Lätis üle 600 ja Eestis üle 300.

Kõige olulisem muutus 2008-2009. aasta kriisiga võrreldes on aga Balti riikide kuulumine euroalasse ja sellega kaasnevad hüved. Euroopa keskpanga erakordne rahapoliitika on andnud euros arveldavatele riikidel pea piiramatu vabaduse majandust läbi riigieelarve toetada. Selle tulemusena langes riigieelarve Lätis mullu ligi 9% ja Leedus umbes 7,5% surusesse puudujääki, samas kui riigivõlg kasvas mõlemas riigis 4-5% võrra SKPst. Seesugune eelarvepoliitika oleks aastal 2008. olnud sisuliselt võimatu. Isegi kui Balti riikidele nii suuri laene oleks võimaldatud, oleks nõutud intressimäär olnud röövellik.

Baltimaade majandused taastuvad 2021. aastal

Kui suur osa lõunapoolsest Euroopast ei jõua endise SKP tasemeni ilmselt veel mitme aasta vältel, siis Baltimaad suudavad kriisieelse taseme saavutada tõenäoliselt juba 2021. aasta lõpus. SEB prognoosi põhjal kasvab Leedu majandus tänavu 1,8%, Lätis 3,9% ja Eestis 3,3%. Lisaks suhteliselt väikestele kaotustele 2020. aastal, aitab Baltimaade majanduse kiirelt järjele tugev eratarbimine. Seda toetab inimeste soov naasta varasemate tarbimisharjumuste juurde ja tugev tööturg. Erinevalt 2008.-2009. aasta kriisist, pole sel korral töötus võtnud dramaatilisi mõõtmeid. Mõneti erandlik on küll Leedu, kus registreeritud töötus küündib üle 16%, ent seda on mõjutanud ehk liigagi soodsad tingimused enese töötuna arvele võtmiseks. Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et töötuse kasv on olnud piiratud kõigis kolmes Balti riigis ja jätkuv palgakasv kinnitab pigem seda, et töövõtjad on endiselt heas positsioonis oma elatusjärje tõstmiseks.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.