Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 18.12.2020

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Elu pärast koroonapandeemiat

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Elu pärast koroonapandeemiat Kui kiiresti majandus taastub?

Uue aasta esimene kvartal ähvardab tulla meditsiinisüsteemi ja majanduse jaoks väga keeruline. Samas on Suurbritannia ja USA juba alustanud elanikkonna vaktsineerimisega ja õige pea juhtub see ka Eestis. See lubaks ka majandusel taaskord vabamalt hingata.

Valgus tunneli lõpus

Kuigi jõulud on kohe-kohe ukse ees, ei näi tavapärane ood rahule ja rõõmule sobilikuna. Koroonapandeemia teine laine, mis muu maailmaga võrreldes Eestisse küll hilinemisega jõudis, on nüüd püüdmas aina uusi tippe ja vähemalt haiglapersonalil on üldse raske mingisugustest jõulupühadest unistada. Et pikad pühad nakatumist veelgi tõstavad, siis saab uue aasta algus olema praegusest veel hullemgi.

Ent nagu ütleb Hollywoodi filmides ülekasutatud mõttetera, on öö pimedaim enne koitu. Nagu me teame, on ravimiteadlaste pingutused kandnud vilja ja Suurbritannias ning USAs on juba alanud elanikkonna koroonaviiruse vastane vaktsineerimine. Loodetavasti peaks selle aasta sees andma esimesele koroonavaktsiinile loa ka Euroopa Ravimiamet, mis tähendab, et vaktsineerimisega on õige pea võimalik algust teha ka Eestis. Alguses jõuab vaktsiin muidugi vaid riskigruppideni, kuid ehk on see ka piisav, et saaksime taas mõelda piirangute leevendamisele. Valdav enamus haiglaravi vajavatest patsientidest on vanemaealised või põevad raskeid kroonilisi haiguseid. Kui nende inimeste nakatumine on peatatud ja haiglate koormus väheneb, puudub vajadus ka ulatuslikeks piiranguteks. See võimaldaks normaalsesse hingamisrütmi naasta ka Eesti majandusel.

Euroopa meistrivõistlused vaktsineerimises

Mõistagi ei sõltu majanduse taastumine vaid Eesti vaktsineerimisprogrammi kulust. Väga oluline on, et asjad liiguksid sarnases tempos edasi ka teistes riikides. Kuigi ravimiameti otsus annab rohelise tule kõigile Euroopa Liidu riikidele, võib arvata, et vaktsineerimine ei liigu riikides päris ühtlases tempos. Ühelt poolt saab tegemist olema Euroopa lahtiste meistrivõistlustega haldussuutlikkuses, kus paremini õlitatud bürokraatiaga riigid ehk vaktsineerimisega kiiremini ühele poole saavad. Teisalt on riikide lõikes väga erinev ka elanikkonna valmidus vaktsineeritud saama, mis näiteks Prantsusmaa puhul võib muutuda reaalseks probleemiks. Seevastu Aasias, kus viiruse teist lainet on suuresti õnnestunud vältida, ollakse elanikkonna lausvaktsineerimise osas üsnagi äraootaval seisukohal. Halvemal juhul võib vaktsineerimisprogrammide erinev tempo takistada inimeste vaba liikumist ka siis, kui Eestis on olukord juba kontrolli all. Mõeldes Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja välisturistide lähteriikide peale, siis on nemad õnneks teinud kõik ettevalmistused, et vaktsineerimine toimuks võimalikult kiiresti.

Kui kiiresti majandus taastub?

Sellegipoolest tasub optimistidel täna juba mõelda majanduse taastumisele ja kuidas selle kiirus ning kulg nende elu ja äri mõjutavad. Kõige kriitilisem on küsimus mõistagi kriisis enim kannatada saanud tegevusalade jaoks nagu turism ja transpordisektor. Kahjuks ei sõltu nende taastumine mitte niivõrd Eestist, vaid sellest, kui kiirelt elu normaliseerub meie põhiliste välisturistide koduriikides. Vähemalt Tallinnas oodatakse pikisilmi tagasi soomlasi, kes näiteks veel 2019. aastal moodustasid üle 30% kõigist majutusasutuste külastajatest. Küll on Soome valitsus andnud teada, et riskigruppide vaktsineerimine võib alata juba selle aasta sees. Väga heal tasemel Soome meditsiinisüsteem suudab sellega ilmselt ka kiiresti toime tulla. Kuid kas koroonast pääsemise tähistamiseks võetakse kohe ette ka retk Eestisse? Soome puhul võib turismi taastumist hakata varjutama riigi majandusseis. Kuigi Soome SKP on tänavu saanud pihta üllatavalt vähe, on viimased kuud toonud kaasa teadaandeid aina uutest koondamistest.

Turismi taastumiskiirus puudutab muidugi ka paljusid teisi riike, kuid ennustusi leidub seinast-seina. Mõne arvamuse kohaselt jääb turism virelema aastateks, teised leiavad, et pärast pikka ootamist tõttavad inimesed esimesel võimalusel välisreisile. Tõe selgumiseni läheb küll veel aega, aga pigem võiks turismi taastumiskiiruse osas olla optimistlik. Jõukate riikide tööturud on suure kriisi käigus jäänud tänu valitsuste heldetele toetusmeetmetele väga heasse seisu. Lisaks on olulise kosunud inimeste säästud, mis optimismilaine najal ilmselt taas julgetakse käiku anda.

Majanduskasv saab hoo üles 2021. aasta teises pooles

Eesti suurimad majandussektorid nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus on kriisi käigus saanud seni veidi vähem pihta, kuid naasmist endiste ärimahtude juurde oodatakse pingsalt ka seal. Kõige segasemad on signaalid ehituses, kus ettevõtted kardavad olulist tellimuste kahanemist, samas kui ehituslubade statistika viitab vastupidisele trendile. Töötleva tööstuses pole see-eest suutnud pandeemia ägenemine positiivseid meeleolusid tumestada ja sealsete ettevõtete kindlustunne on kriisieelsest kõrgemgi. Jaekaubandus on ehk üks väheseid valdkondasid, kus koroonakriis on tõepoolest esile kutsunud „struktuurseid muutuseid“. E-kaubandus on kriisi käigus saanud sisse korraliku kiirenduse ja see jääb turgu mõjutama ka edaspidi. Teisalt pole põhjust ka liialt muretseda: elanike säästud on vähemalt kogusummas aegade kõrgeimal tasemel ja oma panuse annab tarbimisele ka II pensionisamba reform. SEB prognoosib 2021. aastaks jätkuvalt 3,3% SKP kasvu, kuid seda just tänu hoogsale majanduselule aasta teises pooles.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.