Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 14.02.2020

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Ekspordi väljavaade 2020. aastal ei parane

Mihkel Nestori nädalakommentaar: Ekspordi väljavaade 2020. aastal ei parane Foto: Dmitrii Vaccinium, Unsplash

Kuigi Eesti eksport eelmisel aastal vähenes, oli langus vähem dramaatiline kui esmapilgul tundub, sest selle põhjustas ennekõike paari üksiku kaubagrupi väljaveo suur kukkumine. Halvem on see, et kahjuks ei luba segane seis maailmakaubanduses ka sel aastal erilisi kasvunumbreid oodata.

Mulluse ekspordilanguse põhjustasid energiakaubad

Eesti ekspordi kui terviku jaoks oli 2019. aasta nigel. Nimelt kahanes siin toodetud kaupade eksport 126 mln euro võrra ehk veidi üle 1%. Vaadates mullust olukorda maailmamajanduses, kus riikidevaheliste kaubanduspingete tõttu sattus langusse kogu globaalne kaubavahetus, ei ole selline tulem muidugi ka liialt üllatav. Samas suutsid Eesti peamised kaubanduspartnerid, vaatamata ebasoodsale keskkonnale enda ekspordinumbreid kasvatada.

Lähemal vaatlusel ei olegi Eesti mullune ekspordilangus selgitatav mingisuguse hägusa põhjendusega globaalse kaubavahetuse madalseisust. Ennekõike põhjustasid languse väga konkreetsed üksiktegurid. Neist kõige olulisem oli energiakaupade – kütuste, õlide, kuid ka elektrienergia – ekspordi tugev kukkumine. 2018. aastaga võrreldes müüdi erinevaid fossiilseid kütuseid ja õlisid ligi 230 miljoni euro võrra vähem. Elektrienergia eksport peatus aga pea täielikult, kahanedes 2018. aasta 95 miljoni euro juurest vähem kui 8 miljoni euroni. Elektriekspordi katkemise põhjuseid on meedias analüüsitud omajagu – kallinenud saastekvoodid ja Eesti energiatööstuse liialt suur ökoloogiline jalajälg. Oluliselt vähem on infot leida kütusemüügi suure kukkumise põhjuste kohta. Võttes arvesse, et kohalike põlevkiviõli tootjate jaoks oli tegemist pigem eduka aastaga, on ilmselt tegemist olulise mahtude muutusega nö „blendimisäris“, kus imporditud kütuste keemilist koostist pisut muudetakse, et see siis taas välisriikidesse edasi müüa. Lisaks energiakaupadele kahandas mullust eksporti tublisti telekommunikatsioonielektroonika, mille väljavedu kahanes aastaga 165 miljoni euro võrra.

Vaatamata suurele mahule, on nii kütuste blendimine kui telekommunikatsiooniseadmete tootmine Eesti majanduse kui terviku jaoks siiski pigem vähetähtsad tegevusalad, sest puudutavad üksikuid ettevõtteid. Teisalt polnud ka ülejäänud eksportivas sektoris märgata erilisi edulugusid. Nimelt oli Eesti ekspordi peamine edendaja 2019. aastal … trummipõrin…teravili. Pole just suurem majandusime, mida kiita?

Kaubanduspartnerite nõudlus püsib madal

Ent põnevam, kui eelmist aastat analüüsida, on proovida ennustada, mis ootab Eesti eksporti ees käesoleval aastal. Üheks Eesti ekspordiga paremini korreleeruvaks näitajaks on olnud tööstuse kindlustunde indikaator, mis väljendab ettevõtete hinnangut nõudlusele, tootmismahule ja varudele. Tööstusettevõtete kindlustunne sattus järsku langusesse juba 2019. aasta alguses ning saavutas mullu novembris madalaima taseme alates 2009. aastast. Detsembris ja jaanuaris oli näitaja küll pisut kõrgem, kuid ajaloolises plaanis on ettevõtete ootused endiselt väga pessimistlikud. Teisalt näitas Eesti Panga hiljutine analüüs, et suuremate Euroopa riikide vastavad indikaatorid võivad aidata Eesti tööstustoodangut isegi paremini prognoosida, kui siinsete ettevõtete küsitlemine.

Teine näitaja, mille põhjal ekspordi käekäiku ennustada, on Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse prognoosid. Kuigi need kipuvad olema veelgi ebatäpsemad kui ettevõtete kindlustundeindikaatorid, peaksid need vähemalt trendina välisnõudluse suunda näitama. 2020. aastaks on see vaade kahjuks nigel – enamuse Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordi kasv peaks sel aastal aeglustuma. Üks väheseid erandeid on Eesti kaupade peamine sihtriik Soome, mille impordinõudluse kasv tõuseb prognoosi põhjal mulluselt 1,5%lt umbes 2,3%ni. Seevastu olulisuselt järgmise kaubanduspartneri, Rootsi, import ennustatavalt tänavu koguni väheneb. Positiivsema poole pealt on näha märke Rootsi kinnisvaraturu soojenemisest, mis rõõmustab suurt hulka Eesti ettevõtteid, kes on sealsel turul olnud aktiivsed mööbli, valmismajade ja ehitusmaterjalide müüjad.

Kuidas mõjutab Eesti eksporti koroonaviiruse puhang?

Suur küsimärk on tänavu muidugi see, mis saab niigi hapras seisus olevast globaalsest kaubavahetusest olukorras, kus maailma tootmisbaas Hiina on koroonaviiruse tõttu halvatud. Vähe on globaalseid tarneahelaid, mis vähemalt osaliselt ei sõltuks mõnest Hiinas asuvast ettevõttest. Ettevõtteid, kes pole suutnud viimastel nädalatel oma tootmisplaane täita on lugematu arv ja ainuüksi see tähendab, et 2019. aasta müüginumbrite löömine võib juba praeguseks olla võimatu.

Kuidas see kõik mõjutab Eesti majandust? Vastust sellele ei oska täie kindlusega anda keegi. Ilmselt ei tea paljud ettevõttedki, millistest algallikatest iga nende tootmisprotsessi detail on pärit. Lõpuks taandub majanduses muidugi kõik nõudlusele ja pakkumisele. Et Hiina ei suuda ajutiselt oma rolli „maailma tehasena“ täita, siis otsivad ettevõtted aktiivselt võimalusi oma tarneahelaid ümber mängida. Ei saa välistada, et mõni Eesti ettevõtte sellest hoopis kõvasti võidab.

 

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.