Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 26.05.2017
analüüs | majandus

Kuidas läheb Soome majandusel?

Kuidas läheb Soome majandusel? Foto: SEB

Soome majandus on viimastel aegadel suutnud näidata oodatust paremaid tulemusi. Arvestades kahe riigi tihedaid majanduslikke seoseid, parandab see ka Eesti ettevõtete positsiooni.

Eesti edu sõltub Soome käekäigust

Soome tähtsust Eesti majanduse käekäigule on raske ülehinnata. Ainuüksi siin toodetud kaupadest liigub üle lahe 18%. Teenuste ekspordis on Soome residentide osalus veelgi suurem; nii tuleb 45% kõigist Eestis majutatud välisturistidest just sealt. Soomest pärineb ka neljandik siia tehtud välis-investeeringutest ja välisfirmade tütarettevõtetest omab suurim osa just Soome tausta. Samas on viimased aastad olnud Soome jaoks keerulised. Majanduskriisi 2011. aasta järellaine mõjutas Soomet rohkem ja pikaajalisemalt, kui teisi riike. Viimastel aastatel on Soome majanduskasv olnud üks Euroopa Liidu aeglasemaid, sarnases suurusjärgus Kreekaga. Majandusteaduslikus keeles on põhjused selleks nii tsüklilised kui struktuursed. Ühelt poolt mõjutas riigi majandust suurtettevõtte Nokia häving ja olulise partneri Venemaa majanduskriis, kuid teisalt on Soome vananeva rahvastikuga riik, mille sotsiaalkulud suured, palgad kõrged ja tööturg äärmiselt reguleeritud, mis takistab ettevõtetele ja inimestel uute oludega kohanduda. Ühisraha osas skeptilised ökonomistid ei jäta kunagi mainimata ka Soome kuulumist euroalasse, mis näiteks erinevalt Rootsist ei ole võimaldanud soomlastel konkurentsivõime parandamiseks kasutada rahapoliitilisi vahendeid.

Soome majandus on tõusuteel

Kuigi Soome majanduse taastumist on keeruliste ja pikaaegsete probleemide tõttu peetud aega-nõudvaks protsessiks, siis on viimasel ajal riigist tulevad uudised suutnud analüütikuid positiivselt üllatada. Üheks viimaseks neist oli teade, mille kohaselt suurenes Soome sisemajanduse kogutoodang 2017. aasta I kvartalis, võrreldes sama ajaga mullu, koguni 2,8%, ületades sellega kaugelt euroala keskmist majanduskasvu. Tegemist on küll esialgse kiirhinnanguga ja põhjalikum statistika kasvu tagamaade kohta avaldatakse järgmisel nädalal. Paljude erinevate majandus-indikaatorite paranemine viitab samas, et tõenäoliselt oli lisandväärtuse tõus laiapõhjaline.

Märgiliseks muutuseks majanduses on juba 2016. aastal alguse saanud kapitali¬investeeringute taastumine. Varasemalt olid kulutused põhivara soetamiseks ja uuendamiseks olnud languses sisuliselt 2012. aasta algusest. Tõelise hoo sai investeerimistegevus sisse 2016. aasta II kvartalis, aasta lõpus küündis kasv koguni 8%ni. Panustanud on nii aktiivne elamuehitus, kuid ka ettevõtete julgem tegutsemine põhivara soetamisel. Elamuehitust kannustab elamispindade nappus ja väga soodne intressikeskkond: kodulaenu intressimarginaalid on Soomes ühed kõige madalamatest kogu Euroopas. Eelmisel aastal kohati väga kiireks muutunud elamuehitus on 2017. aasta esimestel kuudel siiski veidi hoogu maha võtnud. Ettevõtted on investeeringute tegemiseks julgust saanud nõudluse kasvust, kuid samas jäävad kapitalikulutused endiselt alla 2008. aasta tasemele.

Tähelepanuväärne on tarbijate kindlustunde jõudmine kaugelt majanduskriisi eelset aega ületavale tasemele. Optimism on mõju avaldanud eratarbimisele, mis mullu suurenes 2%. Inflatsiooni ja suhteliselt tagasihoidliku palgakasvu tõttu peaks eratarbimise kasv küll aeglustuma ja piirduma tänavu 1,5%ga. Aeglasem sissetulekute kasv on mõjutanud ka säästmiskäitumist, pannes soomlasi teenitust ära kulutama suuremat osa. Kui 2000ndatel oli Soome majapidamiste säästmismäär 9% juures, siis nüüdseks on see langenud 6%ni.

Positiivne muutus on ka pööre tööstustoodangus. Nimelt oli Soome tööstusettevõtete toodang langustrendis juba 2011. aastast, kuid eelmise aasta II kvartalis pöördus tootmine lõpuks kasvule ja positiivne trend on tänavu jätkunud. Võrreldes tippaegadega on Soome tööstustoodang siiski ligi 20% madalamal tasemel. Ettevõtete küsitlused näitavad aga uute tellimuste kiiremat lisandumist, mis annab lootust, et Soome tööstussektori olukord on paranemas. Tööstustoodanguga tihedalt seotud kaubaeksport paranes järsult 2017. aasta alguses. Seejuures ei saa märkimata jätta, et osaliselt võlgnevad põhjanaabrid tänu kiire kasvu eest just Eestile, mille börsiettevõte jaanuaris suure laevaostutehingu lõpule viis. Samas on kaupade väljavedu suurenenud ka mitmes teises sektoris ja veelgi kiiremini on kasvanud teenuste eksport.

Joonis 1. Soome tööstustoodang 2011-2017, muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %.



Olukord Soome tööturul on paranenud, kuid aeglasemalt kui ehk varasemalt oodatud. Märtsi seisuga püsis töötuse määr juba kaheksandat kuu järjepanu 8,7% peal. Küll suurenes I kvartalis, võrreldes sama ajaga mullu, 0,5% võrra tööhõive. Riigi konkurentsivõime on aeglaselt paranemas, seda vähemalt osalt tänu ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel sõlmitud kokkulepetele. Vastutasuks selle eest, et ametiühingud olid valmis leppima väiksema palga¬tõusuga, on riik nõustunud kärbetega tulumaksus, töötajatele on aga üle kandunud osa seni tööandjate poolt tasutud olnud kindlustusmaksetest.

Soome majandusolukord on parandanud nii Eesti rändesaldot kui eksporti

Soome aeglane majandus- ja palgakasv on mõjutanud seal töötanud eestlasi kodumaale naasma. Värske rändestatistika põhjal on pilt oluliselt muutunud: kui tippaastatel ületas väljaränne Soome sealt sisserännanute arvu pea kümnekordselt, siis mullu lahkujate ja saabujate arvud praktiliselt võrdsustusid. Samal ajal on paranev majanduskonjunktuur aidanud Eesti eksportijaid. Kui mullu kasvas Eesti kaupade väljavedu Soome jooksevhindades veidi üle 3%, 2017. aasta I kvartalis aga juba 11%. Käesoleval aastal on lootust, et Soome taastab ka oma positsiooni Eesti peamise kaubanduspartnerina, mille ta kaotas Rootsile 2011. aastal. Põhjuseks pole küll niivõrd Soome turu kiirem kasv, kui asjaolu, et Eesti suurim eksportöör, kes varasemalt suure osa toodangust Rootsi emaettevõttesse viis, on oma kaubavood tänaseks ümber suunanud teistesse riikidesse. 2017. aasta I kvartalis oli Eestis toodetud kaupade väljavedu Soome ja Rootsi praktiliselt võrdsel tasemel.
 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 

Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.