Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 07.07.2015
maailmamajandus | analüüs | arvamus

Kreeka „ei“ on ajalooline tagasilöök - täiendav turuülevaade Kreeka kohta

Kreeka „ei“ on ajalooline tagasilöök - täiendav turuülevaade Kreeka kohta Robert Bergqvist (keskel). Foto: SEB

Kreeka häälekas „ei“ uutele kokkuhoiumeetmetele pühapäeval toimunud referendumi raames tähendab seda, et tulemuste erinevalt tõlgendamise oht on väiksem. Samas näitab see kaudselt kreeklaste hulgas murettekitavalt suurt toetuse vähenemist euro suhtes. Rahvusvaheliste võlausaldajate uus, kolmas abipakett on endiselt võimalik, kuid see sõltub sellest, kas Kreeka valitsus on valmis ja võimeline tegema kompromisse ning taltsutama oma uhkust. Kui Ateena näitab eelseisvatel läbirääkimistel samasugust liigset enesekindlust nagu siiani, siis muudab see uue kriisikokkuleppe võimatuks ning sunnib Kreekat käibele võtma uue paralleelvaluuta, mis on esimeseks sammuks Kreeka lahkumisele eurotsoonist (Grexit). Ebakindlus on kasvanud nii Kreekas kui ka Euroopa Liidus. See võib lähipäevil mõjuda maailma finantsturgudele negatiivselt.

1. Kui suur oli Kreeka referendumist osavõtt?

Valimisosalus oli suur: 63 protsenti, mis on tunduvalt suurem kui 40 protsenti, mis oli vajalik tulemuste siduvaks lugemiseks.

2. Kas referendumi tulemused ka tegelikult kehtivad?

Kreeka kõrgeim halduskogu Riiginõukogu andis eelmisel reedel referendumi konstitutsiooniliseks kuulutamisega sellele nõuoleku. Oponendid võivad tulemuste kehtivuses kahelda selle tõttu, et a) teadaande ja referendumi toimumise vahel oli nii lühike aeg (vaevalt nädal), b) hääletajatele esitatud küsimuse sõnastus oli niivõrd keeruline ja c) ei olnud selge, mille üle rahvas õigupoolest hääletas, sest kreeditoride ettepanek oli juba tagasi võetud.

3. Kreeklased hääletasid „EI“ (kokkuhoiupoliitikale): Mis saab edasi?

Tulemus annab Alexis Tsiprase valitsusele tugevama mandaadi läbirääkimiste pidamiseks. See, kuidas peaminister ja tema majandusminister uue olukorraga toime tulevad, määrab Kreeka tuleviku eurotsoonis.

Positiivne stsenaarium: peaminister Tsipras väljub viimaste päevade kriisisituatsioonist tugeval positsioonil ning tal on nüüd Kreeka mandaat rahvusvaheliste kreeditoride nn troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpank,ja Rahvusvaheline Valuutafond) vastu karmi positsiooni võtmiseks. Troika on jätkuvatele läbirääkimistele avatud olnud, kuid mitte enne referendumi läbiviimist. Ateenale võidakse küll pakkuda uut, kolmandat abipaketti, kuid lõplikule kokkuleppele jõudmine võtab eeldatavasti aega, muuhulgas ka seetõttu, et selle jaoks on vaja mitmete riikide parlamentide heakskiitu.

Negatiivne stsenaarium: Tsipras jätkab oma varasemat ettearvamatut ja vastanduvat poliitikat, sulgedes sellega ukse troika abipaketile ja edasisele likviidsusabile Euroopa Keskpangalt paari päeva pärast. See omakorda eeldab seda, et Kreeka on sunnitud järk-järgult käibele võtma oma valuuta – see on esimene samm eurotsoonist lahkumise poole (Grexit).

4. Miks peaks Kreeka valitsus kompromissile minema?

Riik on praegu olulises likviidsuskriisis ning vajab ulatuslikku välisabi. Oma kaarte õigesti mängides võib härra Tsipras demonstreerida edu kahes valdkonnas: ta saavutas nii rahva „usalduse“ kui ka uue abilaenu ja võla restruktureerimise.

5. Kas Kreeka lahkub eurotsoonist?

Referendum iseenesest ei paku sellele küsimusele ühest vastust. Ateena valitsus väidab, et Kreekat ei saa sundida euroalast lahkuma ning viimane võib Euroopa Kohtult taotleda vastavate EL-i aluslepingute tõlgendamist. Kreekal on arvatavasti õigus, kuigi väärib märkimist, et referendumi tulemust võib kaudselt pidada euro toetamise vähenemiseks kreeklaste hulgas.

Ülejäänud 18 eurotsooni riiki võivad käituda viisidel, mis sunniksid Kreekat praktikas tasapisi eurost loobumise ja paralleelkäibe kasutuselevõtu poole (näiteks mitmesuguste n-ö päästenööride läbilõikamine). Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble on teinud huvitava sammu sellega, et on avanud Kreekale ukse eurotsooni liikmelisusest „aja mahavõtmiseks“. See stsenaarium on arvatavasti rohkem kooskõlas EL-i aluslepingutega ja lihtsustaks Ateenal majanduse uuesti jalule saamist ning seda võidakse näha abinõuna, kuidas valuutaliit võiks jätkata varasemaga (peaaegu) samal kujul.

6. Milliseid meetmeid Euroopa Keskpank nüüd ette võtab?

Euroopa Keskpank võib otsustada lõpetada likviidsusabi Kreeka pankadele. Tõenäolisem on see, et keskpank ootab eurorühma rahandusministrite ja IMF-i uute aruteludeni. Kreeka tuleviku (nii eurotsoonis kui ka sellest väljaspool) määratlemiseks vajalikud otsused on lõpuks poliitilist laadi.

7. Millised on sellest tulenevad majanduslikud tagajärjed?

Kreeka: Riigi majanduse taastumine viibib seoses poliitilise ebakindluse ebasoodsa mõjuga. Kui usaldus Kreeka poliitikasse taastub kiiresti, siis võib positiivne majanduskasv taastuda, kuid on suur oht, et kasv jääb lühemas perspektiivis negatiivseks.

Muud riigid: Kreeka on väike osa Euroopa Liidu ja kogu maailma majandustest. Seega on sellel väga piiratud otsene mõju Euroopa ja ülejäänud maailma majanduskasvu väljavaadetele.

8. Millised saavad olema rahalised tagajärjed?

Kreeka: Ebakindlus Kreeka finantssüsteemi suhtes kestab eeldatavasti veel mõnda aega. Viletsamad majandustulemused kahjustaksid Kreeka pankade klientide krediidivõimet. Samas on suur oht, et pärast liikumispiirangute kehtestamist kapitalile jätkavad eraisikud Kreeka pankadest raha väljavõtmist. Lühiajaliselt tekitab see Euroopa Keskpangale peavalu.

Muud riigid: Praegu on probleemid Kreeka pankade ja valitsuse maksevõime ja likviidsusega peamiselt
ohuks eurotsooni keskpankade süsteemile ja kollektiivsetele finantsstabiilsuse mehhanismidele (ja lõpuks ka eurotsooni maksumaksjatele). See piirab levikuohtu.

9. Millised saavad olema poliitilised tagajärjed?

Kreeka: Poliitikud Ateenas on jätkuvalt silmitsi raskete valikutega majanduses, millel on nii tsüklilises kui ka struktuurilises mõttes ees raske ülesanne. Vajalikuks osutub laialdane poliitiline toetus valitsuskriisi ja reformipoliitika suhtes ning selle jaoks on vaja ühtset poliitilist häält, mis suhtleks kitsikuses viibiva Kreeka rahvaga. Samal ajal peab Kreeka poliitiline juhtkond kiiresti parandama oma kahjustunud suhteid nii EL-i kui ka ülejäänud maailmaga.

Muud riigid: Vaevalt saavad EL ja euroala projekt möödunud kevade ja viimaste nädalate sündmusi vaadelda edukatena. Kriitikud võivad väita, et EL on sekkunud iseseisva riigi suveräänsusesse. Teised väidavad, et see on osa reeglitel põhinevast süsteemist, millega riik peab valuutaliidu liikmena kohanema. Lõppude lõpuks on eesmärk euroala projekt kunagi poliitiliseks liiduks muuta, mis praktikas tähendab seda, et riiklik suveräänsus peab alistuma kasvanud föderalismile.

10. Kas Kreekale antakse uut rahalist abi?

Jah, kuid mitte ilma Ateena koostöövalmiduseta. See sai selgeks juba enne referendumit. Küsimus oli hoopis selles, milliseid kanaleid pidi uut rahalist abi edastatakse: eurotsooni mitmete abimehhanismide ja/või EL-i stabiilsusfondide ja/või IMF-i kaudu. Üks välistatud alternatiiv on see, et Kreekal lastakse majanduslikult ja poliitiliselt kokku variseda, see suurendaks geopoliitilist ebakindlust maailma osas, mida juba niigi vaevab suurenenud ebakindlus.

11. Kuidas võimalik kolmas abipakett välja näeb?

Peamine vastutus Kreekale uue abipaketi andmise eest on Euroopal, mitte IMF-il. Vastavalt IMF-i uutele hinnangutele on Kreekal vaja uut kaheaastast rahastamispaketti, mille suurus on kokku umbes 50 miljardit eurot. Lisaks soovitab IMF mingil kujul võla restruktureerimist, peamiselt laenude tagastustähtaja pikendamise abil.

12. Kas Kreeka pangad avavad esmaspäeval oma uksed?

Kreeka valitsus on juba öelnud, et pangad on esmaspäeval suletud, kuid on mitmeid viiteid, et need jäävad suletuks kauemakski. Grexit ja uute kapitali liikumise piirangute hirmu tõttu võtavad eraisikud ka edaspidi tõenäoliselt oma hoiuseid Kreeka pankadest välja.

 


Robert Bergqvist
SEB peaökonomist

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.