Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 03.01.2020

Investoriaasta kokkuvõte: 2019. aasta tegi ajalugu

Investoriaasta kokkuvõte: 2019. aasta tegi ajalugu Foto: Julia Tupas, Unsplash.com

2019. aasta oli finantsturgudel üks põnevaim aasta. Mitte kunagi varem ei ole olnud kalendriaastat, mille jooksul oleks kahekohalist positiivset tootlust teeninud aktsiatesse, võlakirjadesse, kulda või naftasse investeerides. 

Kõigi nende varaklasside tootlus tuli lõppenud aastal vähemalt 10% nii dollarites kui eurodes mõõdetuna. Varasemalt on olnud aastaid, kus nendest neljast varaklassist kolm on näidanud vähemalt 10% tootlust (näiteks aastatel 1987 ja 1993 olid nendeks aktsiad, võlakirjad ja kuld, aastatel 1989, 1995, 2009,2010 ja 2017 aktsiad, võlakirjad ja nafta ning 2002. aastal võlakirjad, kuld ja nafta), kuid neli varaklassi korraga ei ole suutnud sellist tootlust pakkuda.

2019. aastat finantsturgudel mõjutasid ühelt poolt globaalsed ja poliitilised pinged, teisalt majanduse tuleviku väljavaade. 2018. aastal käivitunud USA – Hiina kaubandustüli ja Brexit tõid finantsturgudele volatiilsust vastavalt sellele, kas anti teada edasiminekutest või tagasilöökidest läbirääkimistel. Samal ajal on ka reaalmajandus, eriti Euroopas, jahtumas, mis on tõstnud ebakindlust majanduse tuleviku osas ja sundinud keskpanku üle maailma leevendama rahapoliitikat ning langetama baasintresse. Ebakindluse kasvu trendi näitab ka majanduspoliitika ebakindluse indeks (Global Economic Policy Index), mida mõõdetakse alates aastast 1997 ning ei ole kunagi varem olnud nii kõrgel tasemel kui 2018. aasta lõpus ning 2019. aastal.

Kaubandussõda, Brexit, ebakindluse tõus, majanduse jahtumine ja keskpankade leebem rahapoliitika mõjutasid vähemal või rohkemal määral kõikide erinevate varaklasside tootlusi lõppenud aastal. Vaatame nüüd kokkuvõtvalt seda, kuidas igal varaklassil möödunud aastal läks. 

Aktsiad: Suured tootlused, mille põhjuseks madal baas

Kõigil suurematel Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia aktsiaturgudel oli 2019 väga hea aasta. Ühendriikide suurimaid börsiettevõtteid koondav S&P 500 kasvas eurodes mõõdetuna +34% (dollarites +31%), Euroopa sarnane indeks Stoxx 600 eurodes mõõdetuna +27% (dollarites +25%), Jaapani Nikkei indeks eurodes +25% (dollaris +22%, jeenis +20%) ning Shanghai börsi indeks on eurodes +26% (dollaris +21%, jüäänis +25%). Tõsi, aasta alguse baas, millega tootlust võrrelda, on suhteliselt madal tänu 2018. aasta lõpus toimunud turgude langusele, mille põhi oli jõulude ajal. Seetõttu algas 2019 aktsiaturgude jaoks ühe viimaste aastate suurima aktsiaturgude languse põhjale suhteliselt lähedalt, mis tähendab, et aasta lõpuks on börsid näitamas üsna suuri tootlusi. Teiselt poolt on aktsiaturud teinud viimastel kuudel uusi tippe – S&P 500 indeks on ületanud 3000 punkti piiri (nüüd ca 3220), mille lähedale indeks jõudis enne 2018. aasta septembris alanud langust. Euroopa Stoxx 600 indeks ületas aasta viimastel päevadel oma senised kõrgeimad tipud, mis olid püsinud alates 2015. aastast. Samal ajal ei kasvanud ettevõtete kasumid ja käibed sellisel kiirusel nagu loodeti mõnda aega tagasi ning 2020. aasta kasvuootusi on alandatud. See tähendab, et nii praeguse kasumlikkuse kui järgmise aasta kasumiootuse põhjal on kasumlikkuse ja aktsia hinna suhtearvud (P/E ratio) tõusnud. S&P 500 puhul on P/E suhtearv üle 21, mis on kõrgem kui ajalooline keskmine 16,9. Euroopa Stoxx 600 puhul on P/E suhtarv ligi 21, Shanghai börsil üle 14 ning Jaapani Nikkei börsil ligi 19. Aktsiaturud said tuge keskpankade leebemast rahapoliitikast, mis suurendas likviidsust ning muutis aktsiaturud atraktiivsemaks ajal, mis võlakirjade intressid hakkasid langema. Kolm kõige suuremat tootlust saavutanud börsi 2019. aastal olid Venemaa (+59%), Kreeka (+54%) ja Ungari (+47%).

Võlakirjad: Keskpankade lõdvem rahapoliitika toetas pikaajalisi võlakirju

Kuigi ajalooliselt on võlakirjade ja aktsiate hinnad liikunud vastupidises suunas on viimastel aastatel, kaasarvatud sel aastal, liikunud aktsiad ja võlakirjad tihtilugu samas suunas. Enim on mõjutanud võlakirjade hindu baasintressid, majanduse väljavaade ning keskpankade bilansimaht ehk teisisõnu rahatrükk. Need kolm faktorit mõjutasid olulisel määral võlakirju ka 2019. aastal.  2018. aastal vähenes nelja kõige suurema keskpanga (USA Föderaalreservi, Euroopa Keskpanga, Jaapani Keskpanga ja Hiina keskpanga) varade kogumaht.  Tänaseks päevaks on see peatunud ning keskpangad on hakanud isegi oma bilansse suurendama. Seda alustas mõned kuud tagasi Föderaalreserv ning alates novembrist Euroopa Keskpank. Samal ajal on Föderaalreserv langetanud kolm korda baasintresse 2,5%-lt 1,75%-le, Euroopa Keskpank langetanud deposiidi intressi -0,4%-lt 0,5%-le ning samasuguseid samme on vähesel määral teinud ka Hiina keskpank. Intressimäärade langus on tähendanud, et negatiivse tootlusega laenude maht on kasvanud – kui veel 10 aastat tagasi ei olnud maailmas negatiivse tootlusega võlakirju üldse ning 2018. aasta lõpus oli neid ca 8,4 triljoni dollari väärtuses, siis tänaseks on negatiivse tootlusega võlakirju ca 11,2 triljoni dollari väärtuses (kusjuures tipphetkel augustis oli see number 17 triljonit dollarit). Enim mõjutavad eespool mainitud faktorid pikaajalisi võlakirju, mille indeksid ja ETFid saavutasid 2019. aastal üle 10% tootlust. Näiteks Ameerika valitsuse 20+ aastase tähtajaga võlakirju ühendava ETFi (TLT) tootlus oli üle 14% ning euroala riikide 15-30 aastase tähtajaga võlakirju koondava ETFi (X15E) tootlus üle 15%. Euroopa riikide võlakirjadel nägime uusi rekordmadalaid tasemeid, mille kõige ekstreemsemaks näiteks on Saksamaa, kelle 10-aastase võlakirja intress oli augustis korraks -0,75%.

Toorained: Kahekohaline tootlus, kuid kaugel viimaste aastate tippudest

Kulla jaoks on viimased aastad olnud suhteliselt heitlikud – 2017. aastal tõusis kulla hind 13%, 2018. aastal jäi hind sisuliselt samaks ning langes 1,6%.  Kulla hinna tõus algas eelmise aasta juunis kui hakkas selgemaks saama, et keskpangad muudavad oma rahapoliitikat leebemaks. See andis tuge kullale, mida on nähtud viimastel aastatel kui raha väärtuse säilitamise instrumenti ajal, mis keskpangad paiskavad rohkem raha finantsturule. Selle tulemusena tõusis kulla hind 2019. aastal 18%.

Brenti toornafta hind kasvas üle 26%. Sarnaselt aktsiaindeksitele oli nafta hinna protsentuaalselt suure tõusu põhjuseks madal baas – nafta hind kukkus 2018. aasta lõpus koos aktsiaturgudega oktoobri alguse tasemelt 86 dollarit barreli kohta tasemele 50 dollarit barreli kohta (hetkel on Brenti toornafta hind ligikaudu 64 dollarit barreli kohta ehk ligikaudu 22% madalam kui 2018. aasta oktoobri kõrgeim tase). Nafta hinda mõjutas enim nõudluse ebakindlus seoses jaheneva maailmamajandusega. Teisalt on viimastel aastatel kasvanud USA kildanafta tootmine ja mõju nafta pakkumisele, mis on tähendanud nafta ülepakkumist ning vähendanud OPECi võimalusi kontrollida nafta hinda vastavalt enda soovile. Naftaturu jaoks kõige dramaatilisem päev oli Saudi Araabia naftarajatiste rünnakule järgnenud esimene kauplemise päev (16. september), kuna tekkis hirm julgeoleku olukorra pärast Araabia poolsaarel. Sel päeval tõusis tipphetkel Brenti toornafta hind üle 20%, võrreldes eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga, tasemele 72 dollarit barreli kohta.

Toorainete jaoks üldisemalt oli aasta üsna sarnane nafta hinna liikumisele. Rohkem kui 30st erinevast börsil kaubeldavast toorainest koosnev Bloombergi tooraineindeks (Bloomberg Commodity Index) tõusis üle 9%, samas 2018. aasta mai hinnatipuga võrreldes on indeksi väärtus langenud üle 4%. Kõige rohkem tõusid kütuste, nikli ja kohvi hinnad ning kõige rohkem langesid maagaasi, sigade ja nisu hind.

Valuutad: Tormiline aasta Inglise naelale ja Rootsi kroonile, rahulik eurole

Valuutaturgude jaoks oli lõppenud aasta võrreldes muude finantsturgudega üsna rahulik. Enimkaubeldavate ehk G10 valuutade seas (kuhu kuuluvad euro, USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa dollarid, Rootsi, Norra ja Taani kroonid, Šveitsi frank, Inglise naelsterling ja Jaapani jeen) pakkusid enim kõneainet meie piirkonna jaoks Rootsi kroon ja Inglise nael. 2013. aastal alguse saanud Rootsi krooni väärtuse langus jätkus ning 2019. aasta oktoobris oli Rootsi kroon euro suhtes viimase 10 aasta nõrgim ning USA dollari suhtes viimase 17 aasta nõrgim. Kuigi oktoobrist alates tugevnes Rootsi kroon näiteks USA dollari suhtes üle 6% (ja euro suhtes üle 4%), lõpetas Rootsi kroon tõenäoliselt kõige suurema kaotusega G10 valuutade seas (-5,5% USA dollari suhtes), millele järgneb Taani kroon (-2,3% USA dollari suhtes). G10 valuutade seas tõusis enim Kanada dollar, mille kurss on tugevalt seotud nafta maailmaturuhinnaga. Lõppenud aasta oli turbulentne Inglise naelsterlingile seoses Brexitiga. Kui veel augustis oli seis naela jaoks üsna halb ning nael oli USA dollari suhtes väärtust kaotanud 5,5%, siis pärast seda, kui sai selgemaks, et tulevad erakorralised valimised ning leppeta Brexiti tõenäosus vähenes, hakkas nael tugevnema. Detsembri keskpaigas toimunud valimiste järel on nael veelgi tugevnenud ja on nüüd viimaste aastate tugevaimal tasemel ning 2019. aasta lõikes tugevnenud 4% dollari suhtes. Alates aasta algusest kaotas euro ühtlaselt väärtust dollari suhtes. Kuigi aasta viimastel nädalatel euro tugevnes, nõrgenes euro USA dollari suhtes kokkuvõttes ligi 2,2%. Rahulikkuse tunnuseks on ka fakt, et EUR/USD valuutapaari volatiilsus on lähedal ajaloo madalaimatele tasemetele. Novembrikuu viimane nädal oli valuutapaari jaoks ajaloo väikseima maksimaalse ja minimaalse hinna vahega nädal.

 


Martin Sillasoo
SEB finantsturgude riskinõustaja

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.