Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 07.02.2014
majandus | analüüs

Hinnatõusul toss väljas

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele ei ole jäänud.

Eluasemekulude tõus jaanuaris oli vaid 0,4 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Nii madalat eluasemekulude tõusu on Eestis nähtud väga harva, ajalooliselt on eluasemekulud alati olnud üks peamisi inflatsioonivedureid. Ka ilma eluasemekuludeta on hinnatõus väikeseks vajunud. Kõigis suuremates kulugruppides on hinnatõus märgatavalt aeglustunud, võrreldes eelmise aasta esimese poolega, sh näiteks toidu ja riietuse osas.

Kuna toit moodustab nii suure osakaalu tarbija ostukorvis ning on eelmise aasta keskmisest suurema hinnatõusu tagajärjel veelgi oma osakaalu suurendanud, 23,8 protsendile tarbimiskorvist, siis oli toidu hinna tõusul inflatsioonile jaanuaris panuse mõttes kõige suurem mõju, 0,6 protsendipunkti  kogu 1,1 protsendisest inflatsioonist.

Ühena vähestest on jaanuaris toidu hinnatõus veidi kiirenenud. Laialdast inflatsiooni aeglustumist on soodustanud jätkuvalt alanenud kütuse hind, mis ka eraldi võttes oma suure panuse inflatsiooni alanemisse annab. Niikaua kuni kütuse hind samal tasemel püsib, jääb inflatsioon ka edasi väga madalaks. Kõige enam kallinenud kulutusteks on jaanuariks järele jäänud üsna ebatraditsioonilised valdkonnad, mis kogukulutustest moodustavad üsna väikese osa – alkohoolsed joogid, tervishoid ja söömine väljaspool kodu. Meie inflatsiooniprognoos 2014. aastaks jääb alla 2 protsendi.

Inflatsiooniline keskkond tundub olevat jäänud 2013. aastasse ning 2014. aasta on selgelt disinflatsiooniline keskkond. Seda soodustavad jätkuvalt kahanevad impordihinnad. See peaks majanduskasvu kosumisele olema igati tervitatav ja parandab muuhulgas Eesti tarbijate reaalset ostujõudu, kuna palkade tõus jätkub. Palkade tõus on ka peamine põhjus, mis inflatsiooni Eestis üldse üleval hoiab ning seda veidi kõrgemal kui Euroalal. Üldises plaanis on Eesti inflatsioon alanenud koos Euroala inflatsiooni aeglustumisega, mis jaanuaris oli 0,7 protsenti. Euroopas ollakse isegi kasvavate deflatsioonihirmude küüsis. Kuigi paistab, et mitte niiväga Euroopa Keskpank, kes eile siiski väga madalale inflatsioonile vaatamata intressimäärasid ei alandanud ega mingeid muid uusi meetmeid välja ei kuulutanud.

Vahest ehk muuhulgas ka seepärast, et Eurotsooni majandus endast viimastel andmetel elumärke on ilmutanud, mis deflatsiooniohule vastu töötama hakkavad. Positiivseid uudiseid on tulnud Eurotsooni tööstussektorist, kus tööstuse ostujuhtide indeks PMI näit oli jaanuaris kõrgeim alates 2011. aasta maist ning see kasvas kõigis neljas suuremas Eurotsooni riigis, välja arvatud Prantsusmaa. Sealhulgas tulevad positiivsed uudised ka kriisiriikide majandustest, nagu Kreeka, mille tööstussektori indeks näitas esmakordselt kasvu pärast 2009. aastat. Kiirenevat majanduskasvu on näidanud eelmise aasta viimases kvartalis muuhulgas Hispaania, aga meile lähemalt ka Leedu. Ostujuhtide indeksi koostajad on väitnud, et julgustav aasta algus Eurotsooni ostujuhtide indeksis viitab 0,5 protsendilisele majanduskasvule Eurotsoonis esimeses kvartalis. Eestile heaks uudiseks on sama tööstussektori ostujuhtide indeksi tõus ka Rootsis, mis jaanuaris märgatavalt paranes.

Aga et mitte kõik ka liiga roosiline ei paistaks, siis annab endast aeg-ajalt ikka ka nurga taga hiiliv finantskriisi oht endast märku. Siiani on turbulents piirdunud haavatavamate riikidega arenevatel turgudel. Samas võib aga arenevatel turgudel toimuv valuutade järsk odavnemine mõju avaldada ka arenenud riikide majandustele. Järsk valuutade langus on tabanud arenevaid riike Türgist Brasiiliani, kes oma maksebilansside seisude poolest olid kõige haavatavamad, kui globaalse rahatrüki koomaletõmbamise tõttu raha neist välja voolama hakkas. Raha väljavool arenevatest turgudest kiirenes veelgi, kui sai teatavaks Hiina tööstustoodangu kehvad näitajad jaanuaris, mis indikeerisid esmakordselt langust. Pihta on saanud ka Vene rubla. Valuuta devalveerumine tähendab aga nende riikide jaoks seda, et vastupidiselt muule maailmale, tuleb neil silmitsi seista inflatsioonihüppega.

Mida see turbulents Eesti jaoks tähendada võiks? Otseselt see Eestit ei puuduta. Maksebilansiga on Eestis viimasel ajal asjad korras olnud, jooksevkonto defitsiit on väike, kuuma raha siia voolanud ei ole (ega ka mingit muud sorti välisraha, mis märkimist vääriks), mis siit kiirelt põgeneda võiks. Kaudseid mõjusid võib veidi olla, kuna me Venemaale suhteliselt lähedal asetseme. Vene rubla odavnedes on Eesti eksportööridel Vene turule kallim eksportida (kui midagi peaks veel eksportida olema lisaks kehtestatud ekspordipiirangutele Venemaa poolt), Venemaal tekkiv inflatsioon tekitab nende majandusele veel täiendavaid raskusi lisaks juba olemasolevatele struktuursetele probleemidele ning Vene turistidel on kallim tulla Eestisse turismireisile. Ja veel kaugema ringi mõjud võivad tulla läbi arenenud riikide, kui turbulents ka sinna kanduma peaks. Esialgu paistab mõju neile siiski tagasihoidlik olevat või suisa positiivne.

Aga pole halba ilma heata. Soodus hetk on tekkinud Eesti inimestele turismi- või ka ärireisiks juba mainitud odavnevate valuutadega riikidesse. "So, why not go for it“.

 


Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.