Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 26.05.2016
maailmamajandus | analüüs

Euroopa deflatsioonioht annab tunda ka Eestis

Maikuu inflatsiooninumbrid näitavad, et Eestis püsivad tarbijahinnad jätkuvalt muutumatud. Inflatsioon oli nullilähedane (0,1%) juba kolmandat kuud järjest ning ootus on, et see jätkub nii ka järgmistel kuudel. Ühelt poolt on hinnamuutused läinud aina ühtlasemaks – pole enam suuri hinnatõuse ega -langusi eri kaubagruppides. Teisalt on selgelt näha hinnatõusu pidurdumist ja ka languse levimist kaubagrupiti.

Teisalt on selgelt näha hinnatõusu pidurdumist ja ka languse levimist kaubagrupiti. Maikuus jõudis hindade langus ka toiduainehindadesse, mis siiani oli üks peamisi hinnatõusu vedavatest komponentidest. Nii toiduainehindade langus kui ka üldisem deflatsioonimaiguline pilt Eestis on loomulikult seotud globaalsete arengutega, sealhulgas globaalsete toormehindade ja euro tugeva kursiga.

Selge on see, et eurotsooni disinflatsioonilised arengud mängivad ka Eesti inflatsioonipildis olulist rolli. Eurotsooni inflatsioon aeglustus mais 0,5%-le, mis oli Euroopa Keskpanga ootustest madalam. Deflatsioonioht eurotsoonis on juba mõnda aega erinevatele investoritele muret tekitanud. Eilsel rahapoliitilisel koosolekul võttiski Euroopa Keskpank vastu otsuse investorite ootustele vastata ning deflatsiooniohuga võitlusse astuda. Selleks alandati intressimäärasid, viies laenuintressi kommertspankadele 0,15%-le. Ajaloolise sündmusena viidi hoiuseintress kommertspankadele negatiivseks, –0,1%-le, selleks, et pangad ei hoiaks oma raha keskpangas, vaid laenaks selle reaalmajandusse välja. Ükski keskpank maailmas pole varem negatiivseid intresse kehtestanud ning selle mõjud on seetõttu seni teadmata. Reaktsioone on sellele järgnenud erinevaid.

Ühelt poolt oli tegemist oodatud otsusega ja ollakse rahul, sest see peaks majandust elavdama. Aktsiaturgudele see otsus meeldis. Samuti võiks see teoreetiliselt aidata kaasa euro nõrgestamisele, kuna see on praegu eurotsooni majanduse jaoks liiga tugev,  mis oleks samuti positiivne majanduse taastumisele. Teisalt, kommertspankade reaktsioon sellele võib olla erinev ja mitte tingimata laenumahte suurendav. Kui krediidinõudlust ei ole piisavas mahus, võidakse üleliigsed reservid viia eurotsoonist väljapoole: intressimäärad on ju siianigi väga madalad olnud ning mitte see pole takistuseks laenumahtude suurenemisele, vaid liigse võlakoorma all kannatavad ettevõtted ja eraisikud, kes soovivad laenukoormust vähendada. Samuti pitsitavad panku uued regulatsioonid, mis laenumahtude kasvu takistavad.

Pankadele ja säästjatele on tegemist keerulise keskkonnaga. Pangad võivad hakata ka kahjumeid deposiitidest kompenseerima kõrgemate intressidega laenudelt. Intressimäärade langetamine on siiski pigem sümboolse tähendusega otsus. Suuremat mõju laenumahtudele võivad avaldada Euroopa Keskpanga pakutavad täiendavad suunatud krediidipakkumise meetmed. Need on suunatud erasektorile, jättes välja finantssektori, kinnisvaralaenud ning valitsuse võlakirjad. Osas euroala nõrgemates riikides, kus majanduse taastumist on takistanud krediidipakkumine, võib see meetmete pakett keskpanga poolt ka laenumahtudele kriisiriikides positiivset mõju avaldada. Ja kui euroala tervikuna saab sellest tugevamaks, siis on see ka Eestile kasulik.

Eesti majandust ennast see otsus kuigi palju ei mõjuta, sest siin pole majanduskasv krediidipakkumise taha pidama jäänud. Võimalikud mõjud jäävad siin üsna vähemärgatavaks. Veelgi madalamad intressimäärad toetavad jätkuvalt tarbimise kasvu ka Eestis.

Kui tulla makropildi juurest mikrotasandile Eesti tarbija juurde, siis sellest konkreetsest Euroopa Keskpanga otsusest midagi kuigi palju ei muutu. Hoiustamise intressimäärad on siianigi nullilähedased olnud ja need negatiivseks ei muutu. Euribori langedes jääb taas tarbimiseks raha veidi enam kätte, hinnad ei tõuse samuti ning poodidel on ilmselt taas põhjust rõõmustamiseks.

 


Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.