Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 18.07.2018
majandus

Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist

Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist Foto: Andre Francois, Unsplash

Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardit euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10 protsendi jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma. Kahjuks pole Euroopa keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib. Läbi finantssüsteemi toiduahela, väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha täna intresside näol suurt midagi. Vastupidi – kiire elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama.

Kuigi aina enamate kaaskodanike peamiseks eesmärgiks on saanud vaimsete rikkuste kogumine, juhindub enamus siiski veel materialistlikest huvidest, soovides suurendada oma rahalist jõukust. Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse teisi võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul. Näib, et parim rakendus inimese säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu hakata teenima. Pikantseks muudab loo muidugi see, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Aga ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb. Kel hammas kinnisvarale peale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega. Krüptoraha-vaimustus on korrelatsioonis Bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge – ilusama terminina tuntud kui peer-to-peer lending.

Kas tee rikkuseni on leitud? Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased. Meie varades domineerib raha ja kinnisvara. Erinevate „põnevate“ investeeringute osakaal on veel tagasihoidlik, kuid nende kasvutempo kiire. Seevastu on heaoluriigi poolt hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on hoopis investeerimine väärtpaberitesse.

Tõsisemalt rääkides näib, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku õppetunni laenamise osas, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. Maailma senine ajalugu on aga näidanud, et ilma raha finantsturgudele usaldamata, ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused toodavad täna kõrgeid tootluseid, siis on kõrge intressi teine pool alati kõrge risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab. Et lõpetada positiivse noodiga – ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse.

 

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.