Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 16.12.2016
analüüs | maailmamajandus | majandus

Eesti eksport vajab uusi ideid

Eesti eksport vajab uusi ideid Foto: SEB

Võrreldes eelmise aastaga on Eesti väliskaubanduse koondnumbrid oluliselt paranenud. Vaadates ekspordi struktuuri lähemalt, ei saa olukorraga siiski rahul olla – kasv puudutab väheseid ettevõtteid ja tuleviku osas napib värskeid ideid.

Ekspordi suurenemine puudutab väheseid ettevõtteid

Eesti eksport on tänavu edenenud tõusvas joones. Jättes kõrvale vahendatavad kaubad ehk re-ekspordi, oleme jaanuari 10%-sest langusest jõudnud augustis-septembris kahe¬kohalise kasvuni. Ekspordi suurenemine jätkus ka oktoobris, kui võrreldes 2015. aasta sama ajaga, müüdi välismaale kaupa 3% enam. Sarnaselt paarile eelnevale kuule, tuli kasv põhiosas mineraalsete toodete – põlevkiviõli ja elektrienergia – ekspordi suurenemisest. Just põlevkivitööstuse tulemuste väga kiire paranemine viimastel kuudel on tõstnud tööstuse üheks suurimaks panustajaks selle¬aastasesse ekspordikasvu. Ainuüksi perioodi august kuni oktoober põhjal on põlevkiviõli müük mullusest tasemest 60 mln võrra suurem. Kaubagruppidest enim on sellel aastal tõusnud erinevate elektri-masinate ja –seadmete eksport – 10 kuu põhjal pea 74 mln euro võrra. Põhiliselt on kasv tulnud telefonisideseadmete ning trafode jms müügi suurenemisest.

Joonis 1. Eksporti enim mõjutanud kaubagrupid, 2016. aasta 10 kuud, v.e.a., mln eurot.



Kaubandusbilansi mõistes on ekspordi suurenemine mõistagi positiivne, kuid kahjuks on tugeva kasvu taga vähe ettevõtteid. Nii mineraalsete kütuste kui elektriseadmete tootmine on suure käibega sektorid, kuid neis tegutsevate ettevõtete arvu poolest pigem väikesed. Puhastatud naftatoodete tootmise alal toimetab vaid 7 ettevõtet, elektroonikat ja elektriseadmeid toodab vastavalt 136 ja 128 firmat. Omaette probleem on, et mitmed neist ettevõtetest ei ole Eesti majandussüsteemiga kuigivõrd integreeritud. Vajalik tootmissisend tuuakse pea täies ulatuses välismaalt sisse ja valmiskaup viiakse sinna tagasi. Et eelmisel aastal oli mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu tugevas languses, siis oli ka Eesti eksport tervikuna tänavusest nigelam. Samas suurenes eksport mitmes siinse majandusega väga tihedalt seotud tegevus¬valdkonnas. Valmismajade ja mööbli eksport kasvas mullu enam kui 120 mln, puittooteid ja teravilja müüdi kumbagi 60 mln enam ning metalltooteid eksporditi ligi 50 mln võrra suuremas väärtuses. Eelnevaga võrdluseks tegutseb puidutööstuses ettevõtteid üle 1100, mööblitööstuses enam kui 700 ja metalltooteid toodab ligi 1300 ettevõtet. 2016. aastal jääb neil tegevusaladel ekspordi kasv aga aeglasemaks, seejuures metalltoodete müük tõenäoliselt hoopis väheneb märkimisväärselt.

Teenuste eksport on arenenud kaubaekspordist tempokamalt

Koos kaubaekspordi paranemisega on hoogu saanud teenuste müük välisresidentidele. Aasta alguse kesised tulemused paranesid oluliselt II kvartalis, kui teenuste eksport suurenes 8%. Kolmandas kvartalis küündis kasv üle 6%. Kasv on seda märkimisväärsem, et kolme kvartali kokkuvõttes on Eesti kõige enam teenuseid eksportiva tegevusala, veonduse ja laonduse, müük ekspordiks vähenenud enam kui 50 mln euro võrra. Seevastu on üllatuslikult tugeva tõusu teinud töötlev tööstus, mille teenuste eksport on suurenenud oluliselt enam kui kaupade eksport – pea viiendiku. Kiirelt on kasvanud teenuste eksport veel nö „valgekraelistes“ sektorites. Info ja side alal on müük välismaale kasvanud kolme kvartali jooksul 12%; kutse ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks reklaami- või inseneri¬bürood 16%; finants- ning kindlustusalal koguni 40%. Tugeva positiivse panuse andsid teenuste ekspordi kasvu ka haldus- ja abitegevused ning ehitus.

Mõneti vastuoluline on teenuste ekspordi vähenemine 8% võrra majutuse ja toitlustuse alal. Nimelt on kolme kvartali jooksul välisturistide ööbimiste arv Eesti majutusasutustes tõusnud 7%. Arvuliselt on turistide vool suurenenud ennekõike naaberriikidest. Kolme kvartali jooksul külastas Eestit pea 32 000 soomlast enam kui mullu, samas kui Lätist pärit turistide arv suurenes ligi 12 000 võrra. 10 000 võrra suurenes veel Saksamaa kodakondsete ööbimiste arv siinsetes hotellides.

Kuhu võiks eksportija vaadata 2017. aastal

Skandinaavia turule orienteeritud ettevõtete jaoks pakub 2017. aasta veidi paremaid võimalusi. Rootsi import suureneb prognoosi kohaselt sama kiiresti, kui tänavu – 6,4%.  Jätkuv hoogne elamuehitus soosib eelkõige Eesti mööbli-, puidu-, ehitusmaterjali- ja valmismajade tööstust, kuid annab võimaluse pakkuda Rootsis ka ehitusteenuseid. Soomes peaks impordinõudlus kasvama 2017. aastal 1,5% võrra. Sarnaselt Rootsile toetab Soomes lähiaastate majanduskasvu inimeste investeeringud kinnisvarasse, kuid suurenema peaks ka eksport, mis mõjutab soodsalt Soome ettevõtete siinseid tütarfirmasid. Impordinõudlus pöördub langusest kasvule ka Norras. Eesti metallitööstuse jaoks halva uudisena ei prognoosita investeeringute kasvu naftatööstusega seotud harudes, vaid pigem teistes ettevõtlusvaldkondades ja majapidamiste poolel. Viimane soosib Eesti valmismajade tootjaid, kes on Norras juba varasemalt saavutanud märkimisväärset edu.

Eesti eksporti laiemalt vaadates on aga ilmselge, et edu saavutamine tulevikus eeldab uusi ärimudeleid ja tooteid. Seni eksporti toetanud majapidamiste investeeringud kinnisvarasse ei kasva igavesti. Eesti majandusega väheintegreeritud suured tootmisettevõtted kipuvad tõusvate tööjõukulude taustal otsima soodsamaid tingimusi mujal. Inimeste soov teenida senisest enam mõjutab ka kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtete konkurentsivõimet. Oleme saavutanud edu puidutööstuses ja valmismajade ekspordis, kuid näiteks tarbekaupade pakkumisel ei ole Eesti ettevõtete seas edulugusid kuigi palju. Arvestades jõuka Skandinaavia turu lähedust, võiks Eestil olla potentsiaali nö „vaba-aja“ segmendis – haagiselamud, luksusjahid. Suurte globaalsete trendide taustal, nagu vananev rahvastik, kes suure osa vajalikust juba elu jooksul soetanud, peaksid tuleviku eksportijad toodete asemel aina enam mõtlema teenustele, mida oleks välistarbijatele võimalik distantsilt müüa.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.