Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 08.01.2016
majandus | analüüs

Aasta 2016 - kas senisest parem?

Aasta 2016 - kas senisest parem? Foto: SEB

Koos aastavahetusega keeravad järgmise lehekülje ka majandusanalüütikud. Kuigi 2015. aasta viimaste kuude numbrid veel alles ootavad statistikute poolt kokku arvutamist, on siiski selge, et lõppenud majandusaasta osutus ennustatust märkimisväärselt kehvemaks.

Kui veel 2015. aasta alguses prognoosis enamus analüütikutest 2-2,5% vahele jäävat majanduskasvu, siis aasta lõpuks korrigeeriti hinnangut SKP kasvule pea protsendi võrra allapoole. Hoolimata kõrgest tööhõivest ja palgakasvust ei suutnud sisenõudlus kompenseerida nõrka välsikaubandust ja ettevõtete nappe investeeringuid. Kas 2016. aasta osas on põhjust olla lootusrikkam?

Majanduskasv sõltub väliskaubanduse paranemisest

Nagu tõendas lõppenud aasta, ei suuda Eesti majandus kasvada vaid sisetarbimise toel. Eksport moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust 80%, mis tähendab majanduse otsest sõltuvust kaubanduspartnerite käekäigust ja eksportööride rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Olukord, kus maailma kaubavahetuse kasv on aeglustunud, ei ole avatud majandusega riigi jaoks soodne.  Kahe Eesti jaoks olulise sihtriigi, Soome ja Venemaa, majandus on viimastel aegadel kogenud tõsiseid raskusi. Lisaks on Venemaa-suunalist eksporti mõjutanud poliitiline vastasseis Euroopa Liiduga, mistõttu on Eesti eksport Venemaale kahananenud pea 40%.

Kui Soome ja Venemaa majanduskriisid on Eestile mõjunud kui force majeure, siis murelikumaks teeb Eesti ekspordi allajäämine neis riikides, kus 2015. aasta osutus majanduslikult väga edukaks. Ekspordimahult on Eesti suurimaks kaubanduspartneriks Rootsi, kuhu suunduv kaupade väljavedu suurenes 2015. aasta esimese 10 kuu jooksul 2,9%. Võrdluseks suurenes samal ajavahemikul aga Rootsi koguimport 4,1%, mis tähendab, et rahvusvahelises konkurentsis jäi Eesti teistele riikidele alla. Rahustuseks võib öelda, et peamiseks süüks on siin ühe suure eksportööri vähenenud tootmismaht ja mitmel teisel harul õnnestus Rootsi-suunalist eksport tublisti kasvatada. Sarnaseks näiteks, kus Eesti eksport jäi alla riigi koguimpordi kasvule on ka Saksamaa. Kuigi mitmed Eesti ettevõtted püüavad suurel Saksa turul müüki suurendada, kasvas eksport sinna 2,5%, riigi koguimport aga 4%. Kahjuks ei ole tegemist ainsate näidetega ja Eesti ekspordi turuosa vähenemist välisturgudel kinnitab ka Eesti Panga viimane majandusülevaade.

Olukord väliskaubanduses peaks 2016. aastal siiski parenema, seda juba madalama võrdlusbaasi tõttu. Soome on küll sunnitud kokkuhoiupoliitikat jätkama, kuid odav euro soodustab eksporti ja põhjanaabrite kaupade jaoks olulised sihtturud peaksid 2016. aasta jooksul kasvama. Nii SEB kui Soome keskpank prognoosivad Soomele 2016. aastaks 0,7% suurust majanduskasvu, mis peaks andma hingamisruumi ka Eesti eksportijatele. Riigi impordikasvuks prognoosib Soome keskpank koguni 3,2%. Soome paremast nõudlusest on Eestil rohkem võita kui varasemalt. Nimelt on hoolimata Soome koguimpordi vähenemisest jäänud Eesti eksport sinna endisele tasemele ehk oleme suutnud võita turuosa. Madal naftahind ja ebastabiilne poliitiline olukord jääb jätkuvalt nõrgestama Venemaa majandust. Samas ei saa Eesti idasuunalise ekspordi langus olema sama kiire kui 2015. aastal. Mahu poolest kõige olulisema kaubanduspartneri Rootsi SKP peaks sellel aastal kasvama lausa 3,6%, mistõttu on aeg Rootsi sunnal eksporti kasvatada parim võimalikest. Ka teiste Eesti jaoks oluliste sihtriikide – Läti, Leedu ja Saksamaa – majandused kasvavad tänaste prognooside kohaselt tublisti, mistõttu peaks tingimused olema Eesti ettevõtjate jaoks soodsad.

Siseturg võtab hoogu maha

Kui välisturgudel ei osutunud 2015. aasta Eesti jaoks kugi edukaks, siis koduturule orienteeritud kaupmeestele oli mõndagi, mille üle rõõmustada. Jaekaubanduse müügimahud kasvasid keskmiselt 8%ses tempos ja odava kütuse toel suurenes märkimisväärselt ka eestlaste reisimine kodumaal.
Eesti sisemaise nõudluse kujunemist mõjutab peamiselt olukord tööturul, inflatsioon ja riigi poliitika. Tarbimispeo peamiseks põhjuseks tuleb lugeda just soodsat olukorda tööturul. 2015. aasta III kvartaliks oli tööhõive tõusnud 67% ja tööpuudus langenud 5% tasemeni. Lisaks on märkimisväärselt kasvanud inimeste tööturul osalemine; tööjõus osalemise määr ületab 70%, mis on võrreldav Skandinaavia riikidega. Lisaks sellele, et valdaval enamusel tööd teha soovivatest inimestest on õnnestunud endale rakendus leida, iseloomustas tööturgu kiire palgakasv. Aasta alguses oodatud aeglustumise asemel palgakasv hoopis kiirenes, ulatudes kolmandas kvartalis lausa 7%ni.

Niivõrd kiire palgakasvu puhul on haruldane, et hoolimata suurenenud sissetulekutest ja madalast tööpuudusest ei taba tarbijaid tagajärjena kõrge inflatsioon. Kodumaine tarbijahinnaindeks jäi aastavõrdluses miinuspoolele pea kõigil kuudel. Nafta, kuid ka teiste toorainete hinnalangus, on inflatsiooni tugevalt all hoidnud. Eesti tarbija ostukorvi silmas pidades omas märkimisväärset mõju ka toiduainete madal hind. Täiendavaks teguriks sisetarbimise kasvus olid valitsuse tasandil langetatud poliitilised otsused. Keskmise palga tõusu panustas tugevalt ka riigisektor, seda ennekõige haridus- ja meditsiinitöötajate palkade tõstmise teel. Oluliselt suurenesid ka riiklikud lastetoetused. Lisaks panustas reaalsissetulekute kasvu maksupoliitika, seda läbi tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba miinimumi tõstmise.

Eelnimetatud tegurid mõjutavad sisetarbimist ka sellel aastal, kuid nende mõju ei saa olema samasugune. Tööpuuduse kiire vähenemine ja tugev palgakasv on 2016. aastaks jõudnud tasemeni, kust edasi liikuda on raske. Et enamus viimastest kvartalitest on ettevõtlussektori käive vähenenud, tähendab see, et tööjõukulude suurenemine on toimunud varasemate kasumite ja ära jäetud investeeringute arvelt. Suure tõenäosusega on tänaseks saavutatud tase, kus edasine palgatõus saab tulla reaalse müügitulu suurenemise või töötajate arvu vähenemise arvelt. Seetõttu saavad olema määrava tähtsusega ettevõtete esimeste kuude tulemused. Väga madala tööpuuduse tõttu jääb surve palgakasvuks tõenäoliselt püsima ning oma valdkonna spetsialistidel on palgaläbirääkimistel tugev positsioon. Vajadus tööjõukulsid ohjes hoida sunnib tööandjaid aga efektiivsust otsima, mistõttu püütakse sama töö ära teha väiksema arvu töötajatega.

Hinnalanguse positiivne mõju taandub peamiselt madalama võrdlusbaasi tõttu. Kuigi nafta hind püsib endiselt väga madalal, ei ole täiendav suur kukkumine enam lihtsalt võimalik. Hoolimata maksuvaba miinimumi, alampalga ja peretoetuste tõusust, ei saa ka riiklik panus sissetulekute kasvu olema enam sedavõrd suur. Seetõttu peavad jaekaupmehed arvestama sellele aastal väiksemate kasvunumbritega. Küll võiks sellel aastal lõpuks hoo sisse saada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamine, mis turgutaks Eesti ehitussektorit. Ettevõtlussektori investeeringute kasvu hoogustumine nõuab esmalt aga selget signaali, et välisnõudlus on tõepoolest paranemas.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.