Uus või vana korter - kumba eelistada?

Enamus Tallinnas müügil olevatest korteritest on vanemates majades, uusarenduste osakaal eluasemeturul on umbes 25%. Mille alusel teha otsus vana või uue korter kasuks? Aitame otsuse langetamist lihtsustada ja toome välja olulised aspektid, millele tuleks mõelda.

Üldine seisukord

Uues korteris saab vastavalt oma äranägemisele teha sisekujundust ja valida enda jaoks sobivad ehitusmaterjalid - vannitoaplaadid, põrand, seinavärv, (köögi)mööbel.

Ka vanemat korterit saab oma käe järgi disainida, kuid siis lisanduvad ostuhinnale veel töö, aja- ja rahakulu, sest lisaks uuele sisekujundusele tuleb varasem sisustus välja vahetada/eemaldada. Näiteks korteris sees elades on põranda väljavahetamine väga ebamugav protseduur. Kui aga uus sisekujundus pole esmane prioriteet, on vanem korter koheseks sissekolimiseks lihtsam, kuna üldiselt on olemas elamiseks esmatähtis objekt, köök, mis uute korterite puhul ostuhinnas ei sisaldu.

Riskid

Uue korteri ostmisel kontrollige, kas arendaja taust on korrektne või on esinenud varasemalt probleeme. Lisaks on vaja teada, millal lõppeb maja garantiiperiood ning milliste vigade ilmnemisel parandab vead arendaja, milliste puhul omanikud. Ostes korteri piirkonda, kuhu alles elamurajooni rajatakse, tuleb veenduda, kelle kanda jääb taristu väljaehitamine.

Vanema korteri puhul on oluline, et endine omanik likvideeriks oma võlgnevused ja teataks ka sundüürnikest või nendest, kes on korterisse sisse kirjutatud. Samuti võib uurida kortermaja (ühistu) ajalugu ja tulevasi plaane. Kui ühistu on otsustanud võtta laenu, siis võib eeldada, et ka igakuised kulud suurenevad.

Ehituskvaliteet

Uuearenduste puhul kehtib kindlasti ehitusgarantii, kuid tuleb välja selgitada garantii pikkus ja tingimused. Vanemate majade puhul on ilmselt ehituslikud või planeeringust tulenevad vead juba välja tulnud, seega uurige, kas nende probleemidega on tegeletud ning kas on olemas ka remondifond ootamatuteks väljaminekuteks seoses suuremate ehitusprobleemidega. Tehke kindlaks, milline on katuse seisukord, et vältida veekahjustusi. Vanemate majade puhul tuleb kontrollida ka aknaid ja välisuksi - kuidas avanevad ja millises seisus on tihendid.

Korteriühistu/haldaja

Selgitage välja, kas uues kortermajas on olemas juba tegutsev ühistu või tuleb see alles moodustada ning kas kasutatakse haldusfirma teenust. Vanemate majade puhul on kindlasti paigas, millised ülesanded ühistul on ning millega tegeleb haldusfirma (kui see palgatud on). Nii uue kui ka vana korteri puhul tehke selgeks, millised on haldusfirmaga kaasnevad kulud.

Jooksvad kulud

Uutes majades on tänu energiasäästlikumale ehitusviisile igakuised kommunaalkulud tihti madalamad. Lisaks ei vaja uuem maja lähiperioodil remonti, mistõttu on ka ühistu kogutavad remondikulud väiksemad.

Vanema elamu puhul sõltub jooksvate kulude suurus maja seisukorrast (kas on renoveeritud) ja kütte liigist. Vanema maja eeliseks on see, et ostja saab enne korteri soetamist tutvuda varasemate kommunaalarvetega, mida uusehitiste puhul teha ei saa.

Parkimine ja kõrvalruumid

Täiesti uude majja korteri ostmisel tuleb selgitada, missugused on parkimistingimused - kas autokoht tuleb soetada eraldi või mitte. Üldjuhul tuleb ka keldriboksi/panipaiga eest eraldi maksta.

Vanemate majade puhul on parkimisega seotud teemad enamasti lahendatud ning on selge, kas parkimine on linnatänaval või ühistu poolt hallataval alal. Ka panipaiga olemasolul on see üldjuhul vanemal korteril ostuhinna sees.

Elekter ja vesi

Uusarenduse puhul on elektrisüsteem uus ja töökindel, kuid tuleks jälgida, milline on pistikute paigutus ning kas see vastab ootustele. Vanemate majade puhul on aga oluline uurida, kas pistikud on töökindlad, mis seisus on juhtmestik ning kas majas on torustik vahetatud.

Korteri hind

Ostueelistuse vana või uue korteri puhul määrab sageli hind. Uusarendused on üldjuhul kallimad, kuid suures osas sõltub hind ka asukohast. Kesklinnas võivad vanemate korterite hinnad ühtida linnaäärsete uusarendustega. Kuid võrreldes vana ja uue korteri maksumust mingis kindlas piirkonnas, on uusarenduste hinnad enamasti kõrgemad. Oluline on mõista, et alati ei pruugi uusarenduse hind peegeldada maja/korteri kvaliteeti, vaid sisaldab muuhulgas taristu väljaehitamise kulusid, mis on üldiselt kallis ettevõtmine.

Samas tuleks välja arvutada korteri kogukulu. Kuigi uue korteri ostuhind võib olla kallim, siis elamine seal on enamasti soodsam.  Kokku tuleks liita igakuised laenumaksed ja jooksvad kulud, ning selle põhjal vaadata, milline variant on odavam.

Lugege lisaks: Eluasemelaen ilma sissemakseta

Emotsionaalne hinnang

Uue korteri puhul võib olla kindel, et keegi pole varem sellel pinnal elanud, mis on paljudele oluline, sest soovitakse puutumata, “puhta energiaga” elamispinda. Paljud eelistavad aga korterit, millel on ajalugu või teatud väärikus ning seda suudavad pakkuda vaid vanemad ehitised.

Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürile

Kinnisvaramaakler Kristina Sõmeriku sõnul ei ole temal maaklerina eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii saab võib-olla juba esimese ööga selgeks, kas sellest kohast kujuneb tulevikus igatsetud kodu või ei.

„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris. Avastasin, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Ühesõnaga, et majal on oma lugu,“ nendib Sõmerik, lisades, et tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa korterit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub inimesi, kes soovivad ise oma kodu kujundada ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.

Samas on aga aja jooksul aina tähtsamaks muutunud korterite lisaväärtus ehk kindlad parkimiskohad, garaažid, keldrid ja panipaigad ning soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteemid. Järjest enam kasutatakse ka sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta tagusega on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planeeringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.

„Samas on inimesed ikka ja alati hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. Vahel tundub, et oleme liigagi mugavaks läinud – tahame leida südalinnas rohelust ning vaikust, müra ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, siis loetakse see juba suureks veaks.“

Lugege lisaks: Kas korter osta või üürida?

Kui olete sobiva objekti välja valinud, täitke kodulaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge nõustamisele.

Helen Külaots
vabakutseline ajakirjanik

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik