Ei pea olema mägironija või tuletõrjuja, et sattuda õnnetusse. Tervise Arengu Instituudi vigastustestatistika järgi võib öelda, et enamik õnnetusi juhtub tavalise inimesega tavaolukorras. Näiteks kahe aasta taguse statistika järgi sattus iga kolmeteistkümnes Eesti elanik ehk üle 103 000 inimese õnnetusse.
Kui keegi satub õnnetusse, siis kuuleme sellest tavaliselt sõpradelt ja sugulastelt. Meediakünnise ületavad vaid mõned suuremad õnnetusjuhtumid. Millest Eesti inimene aga väga palju rääkida ei soovi, on (kriitilised) haigused ja surmaga seotud teemad. Kas teadsite, et Eestis registreeritakse uusi infarkti ning insuldi haigusjuhte kokku ligi 7500 aastas ja eelmisel aastal diagnoositi pahaloomulist kasvajat ehk vähidiagnoosi 8800 inimesel. See tähendab, et iga päev saab 20 Eesti inimest insuldi või infarkti ning 24 peret peab silmitsi seisma lähedase vähidiagnoosiga.
SEB Life and Pension Baltic elukindlustustoodete juht Raili Reiali sõnul ei ole hirmutavate numbrite esile toomise eesmärk elanikkonda muretsema panna, vaid teadlikkust tõsta. Õnnetused ja haigused ei küsi, kas töötad ohtlikul töölõigul või kontoris, harrastad riskirohket hobi või meeldib sulle heegeldada. Mida teadlikumad me oleme, seda paremini oskame end ette valmistada elu ootamatuteks sündmusteks.
Mida ma saan teha siis, kui minu tegevusest midagi ei sõltu?
Kuigi võib tunduda, et õnnetused ja haigused ei hüüa tulles, siis on üht-teist, mida igaüks saab enda ja lähedaste heaolu ning meelerahu nimel teha.
1. Vähenda stressi ja rööprähkemist.
Mitmed uuringud on näidanud, et pidev stress, ületöötamine ja konstantne mitme asjaga ühel ajal tegemine ei too tervisele kasu, vaid pigem kahju. Stressirikas elu räsib meie immuunsüsteemi ja seetõttu süvenevad juba olemasolevad kroonilised tervisehädad või tekivad uued haigused. Ka õnnetused on kergemad juhtuma, kui tähelepanu on hajunud.
2. Leia endale sobiv tervist toetav füüsiline tegevus.
Ka viieminutiline sirutus võib päästa päeva ning olla pikas perspektiivis füüsilise tegevuse harjumuse algus. Füsioterapeudid kasutavad ütlust: „motion is lotion“ ehk vaid liikudes saad teha head oma liigestele, lihastele, luudele ja elundkonnale. Samuti on liikumine hea närvisüsteemile. Liikudes paraneb ajuverevarustus, mistõttu tulevad just trenni tehes või liigutades head ideed ja lahendused.
3. Kontrolli regulaarselt oma tervist.
On inimlik, et proovime vältida arsti juurde minekut, sest alati on väike tõenäosus, et avastatakse mõni varjatuna püsinud haigus. Regulaarne tervisekontroll on aga väga oluline, et võimalikult varakult tuvastada tervises nõrgad kohad. Tänapäeval on võimalik lihtsamaid terviseteste teha ka kodus – erinevad meditsiinilaborid pakuvad põhjalikke terviseanalüüside pakette.
4. Kingi endale ja oma lähedastele elukindlustusega materiaalne kindlustunne.
Otseselt ei hoia kindlustuslepingu olemasolu küll ära komistamist või mistahes muud õnnetust, kuid see annab meelerahu. Tead, et isegi kui juhtub midagi sellist, et pead pikemaks ajaks töölt eemale jääma, tuleb su pere majanduslikult toime ning sina saad rahulikult vigastusest taastuda. Elukindlustus on mõeldud eelkõige kindlustatu pereliikmetele rahaliseks turvavõrguks juhuks, kui kindlustatud isikuga juhtub kõige halvem.
.jpg)
Elades tuleb ootamatusi ette
Elukindlustus on hea võimalus luua kogu perele majanduslik kindlustunne igaks olukorraks. Elu tasub kindlustada just lähedaste toimetulekule mõeldes. Nii loote perele võimaluse rahaliselt hakkama saada ka olukorras, kus Teie pereliikmete eest enam hoolitseda ei saa.
Allikad:
https://www.tai.ee/et/tegevused/tervisestatistika
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/
Elukindlustust pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige nõustajaga.
