Väga paljud eestimaalased õpivad või töötavad välismaal, kus samuti ei ole keegi õnnetuste ja haigestumiste eest kaitstud. Milline kindlustus endale vajaliku arstiabi tagamiseks valida ning millised on reisi- ja elukindlustuse erinevused, selgitavad spetsialistid.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Reinmanni sõnul on elu- ja reisikindlustusel erinevad eesmärgid ja tingimused. Reisikindlustuse eesmärk on just reisiga seotud võimalike ootamatute kulude, nagu ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamine. Reisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt meditsiiniabi kindlustust. Sellele saab juurde osta pagasi kaotsimineku, kahjustumise või varguse tõttu tekkinud kulude hüvitamiseks pagasikindlustuse ja reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega seotud kulude hüvitamiseks reisitõrkekindlustuse.
„Välismaale reisides, tööle asudes või õppima minnes tuleb igal juhul reisikindlustus vormistada,“ kinnitab RSA Eesti turundusjuht Maren Uibo. Kindlustuspaketi valikul tuleb eelnevalt läbi mõelda, millega välisriigis tegelema hakatakse. Õpingute puhul sobib pikaajaline reisikindlustusleping tavapärase kaitsega, kuid välismaale tööle asudes tuleb Uibo sõnul kindlasti poliisi sõlmimisel teavitada kindlustusfirmat töö iseloomust. „Tavapärase kaitse hulka ei kuulu füüsiline töö, näiteks tuukritööd, ehitustööd kõrghoonetel ja muu taoline, mida hiljem poliisile lisada pole võimalik.“
Uibo sõnutsi katab meditsiiniabi kindlustus kõik ootamatud ja ettenägematud juhtumid (haigestumised, õnnetusjuhtumid jne) tingimuste kohaselt. Näiteks kui inimene nakatub viirushaigusesse ja vajab arstiabi, siis kuulub hüvitamisele visiiditasu ja retseptiravimid. Hüvitamisele ei kuulu krooniliste haigustega seotud juhtumid ja nende raviga seotud kulud, v.a vältimatud hädaabikulud.
Hüvitis makstakse kliendile kuludokumentide alusel, kui klient on ise juba kulud tasunud. Traumade ja õnnetusjuhtumite korral, kus vajatakse kirurgilist sekkumist või pikemaajalist haiglaravi, mille tasu võib kujuneda inimesele üle jõu käivaks, on Uibo sõnutsi mõistlik juhtumist esimesel võimalusel teavitada kindlustusseltsi abiteeninduse partnerit, kelle vahendusel väljastatakse raviasutusele kliendi kulude hüvitamiseks garantiikiri.
Tihti valivad inimesed reisikindlustusel soodsama hinna, see aga tähendab ka madalamat kindlustussummat. Kindlustus aga katab kulud vaid kindlustussumma ulatuses ning juhul kui ravi ja transpordiarved osutuvad suuremaks, tuleb inimesel need endal kinni maksta.
Elukindlustus pakub inimesele ja tema lähedastele rahalist kaitset. Elukindlustus surmajuhtumiks sõlmitakse, et tagada soodustatud isikule kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on hüvitada kulud, kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi.
Jaanika Reinmann tõdeb, et pikemaks ajaks välismaale tööle minnes tuleks kindlustuse valimisel lähtuda sellest, kas inimesel on lähedased, kelle toimetulek sõltub mingil määral tema sissetulekust, ja kas on võetud mõni finantskohustus, nagu laen või liising. Nendel juhtudel tuleks kindlasti mõelda elukindlustuse peale. „Kes meist tahaks, et võlakoorem mõne pereliikme õlule jääb, kui midagi peaks juhtuma? Ka raske haiguse või õnnetusest paranemise ajal tuleks igakuiselt mõelda, kuidas järjekordne summa pangale tasuda,“ põhjendab ta.
Reisikindlustus annab kindlustuskaitse reisil viibimise ajaks ja kindlustuspiirkonnaks võib olla kogu maailm, välja arvatud Eesti. Elukindlustus katab aga õnnetuse ka siis, kui välismaal töölkäijal peaks juhtuma õnnetus Eestis, kuhu ta on tulnud näiteks nädalavahetusel puhkama. Reisikindlustus seda kahju Reimanni sõnutsi ei hüvitaks.
Võimalike ootamatute kulude vastu oleks mõistlik end kindlustada ning endale parima lahenduse saab elu- ja reisikindlustuse võimalusi kombineerides.
Õpilastele ja Eesti alalistest elanikest üliõpilastele on ravikindlustuse taganud riik. Et kindlustuskaitse jätkuks ka välismaale õppima minnes, tuleb välisriigi koolist saadud õppimist kinnitav tõend esitada siinsele haigekassale, kus õppurile vormistatakse kindlustuskaitse ja ta saab endale tellida Euroopa ravikindlustuskaardi. Selle alusel saab vajalikku arstiabi Euroopa liikmesriikides, Euroopa majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis, nii et kõikidel ravikindlustusega eestimaalastel peaks nendesse riikidesse reisides kaart kaasas olema. Ravikindlustuse kate on aga riigiti erinev ja haigekassast tuleks järele uurida, milliseid teenuseid konkreetses riigis ravikindlustusega saab, mille eest aga tuleb ise maksta.
Kaja Koovit
vabakutseline ajakirjanik
