Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Kindlustus - 08.10.2014
elukindlustus | kindlustus | turvalisus | pere rahaasjad

Lisakindlustused annavad suurema turvatunde

Lisakindlustused annavad suurema turvatunde Foto: SEB

Inimesed sõlmivad küll elukindlustuslepinguid, aga kuidas kaitsta iseend ja oma perekonda raskete haiguste või invaliidsuse korral? Sellisteks olukordadeks on olemas lisakindlustused.

Elukindlustusleping sõlmitakse tavaliselt selleks, et tagada lepingusõlmija kaotusel lähedastele toimetulekuraha ehk tegemist on kindlustusega surmajuhtumiks. Selle juurde on võimalik sõlmida aga ka lisakindlustusi, mis muudavad lepingu vajaduspõhiseks ehk inimesel on võimalik valida just need riskikaitsed, mis ta arvab realiseeruvat. Tutvustame kõige levinumaid lisakindlustusi, mida elukindlustuse põhilepingu juurde sõlmitakse.

Õnnetusjuhtumi lisakindlustus, kriitilised haigused ja invaliidsus

Õnnetusjuhtumihüvitis, nagu nimigi viitab, kuulub väljamaksmisele, kui kindlustatul tekib õnnetuse tagajärjel ajutine või püsiv vigastus. Hüvitise suurus sõltub trauma raskusastmest või ravi kestusest.

Täielikult paranevate vigastuste puhul kompenseerib ajutise töövõimetuse hüvitis sissetulekute vähenemise haiguspäevade jooksul. Olenevalt töö iseloomust võib ka väiksem õnnetus, näiteks jala väljaväänamine, tähendada paarinädalast töölt eemalolekut. Tõsisemate traumade ravi võib aga kesta kuid. Pikemalt haiguslehel viibimine võib igakuistesse sissetulekutesse tekitada enam kui  30protsendise rahalise puudujäägi, mille katmiseks pole paljudel peredel sääste. Õnnetusjuhtumi lisakindlustus hüvitab aga raviperioodi sissetuleku, aidates vältida pere majandusliku seisukorra olulist halvenemist.

Näiteks kaotab 43aastane meesterahvas, kes saab 2014 aastal Eesti keskmist brutopalka (1023 eurot ehk netopalgana 806 eurot kuus), kolmekuuse haiguslehe tõttu 34% oma palgast, saades sel perioodil tasuks keskmiselt 532 eurot. Kui perel on ka liisingud või laenud, siis võib nõnda suur sissetuleku langus majanduslikule toimetulekule äärmiselt kehvasti mõjuda. Elukindlustusleping koos õnnetusjuhtumi lisakindlustusega annaks antud juhul talle 360 eurot kuus ehk tema sissetulek oleks haigusperioodil 831 eurot.

Kriitiliste haiguste lisakindlustus pakub abi tõsiste haigustega seotud tagajärgede leevendamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Kindlustuskaitse alla kuuluvad südamelihase infarkt, peaaju insult, pahaloomulised kasvajad, neerupuudulikkus ja teised tõsised haigused. See hüvitis aitab kompenseerida nii ravi- ja tervise taastamise kulusid kui ka sissetuleku vähenemist ravi ajal.

Kui palju kindlustus maksab?

Tihtipeale arvatakse, et elukindlustuslepingu ja lisakindlustuste sõlmimine on kallis. Tegelikult on tasud mõistlikud. Näiteks maksab 1985. aastal sündinud naisele 10 000 eurole 20 aastaks sõlmitud elukindlustusleping 3,6 eurot kuus. Kriitiliste haiguste lisakindlustus 5000 eurole maksab 4,5 eurot kuus, ajutise töövõimetuse kindlustus päevaraha suurusega 15 eurot maksab 4,5 eurot kuus ja õnnetusjuhtumist tingitud invaliidsuse kaitse 20 000 eurole 2,8 eurot kuus. Lisakindlustusi saab juurde võtta vastavalt inimese soovidele ja vajadustele.

 


Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

 


Veel artikleid

Arhiiv

Kindlustunne igal eluperioodil

Kindlustunne igal eluperioodil

  • Asjatundlik nõustamine
  • Kindlustused erinevate riskide maandamiseks
  • Kiire kahjukäsitlus

Leian endale sobiva kindlustuse

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.