Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Kindlustus - 20.11.2017
kindlustus

Kuidas saab harrastussportlane end õnnetuste vastu kindlustada?

Kuidas saab harrastussportlane end õnnetuste vastu kindlustada? Foto: SEB

Kärt Radik on sportlik naine, kelle hobiks on pikamaajooks, rattasõit, suusatamine ja golf. 2017. aasta detsembri alguses kavatseb Kärt teha läbi kehalise eksperimendi ja joosta kolmel järjestikusel päeval täismaratoni ehk 3x42,2 km traditsioonilisel Mispo maratonil Vändras. Kuidas tema keha sellele vastu peab?

Sel aastal on ta juba jooksnud maratoni Connemarathon Iirimaal Connemara rahvuspargis ning Tallinna maratoni ja veel mõned rahvaspordivõistlused. Varasemad viis aastat on tema kaukas hulgaliselt pikemaid ja lühemaid võistlusi, nende hulgas Laulasmaa ultramaraton 105 km ning mitmeid „tavalisi“ maratone.

„Lapsena tegelesin korvpalli ja kergejõustikuga, keskkoolis tsirkusega ja esindasin kooli pidevalt erinevatel aladel. Jooksualadest meeldisid kõige enam just pikamaajooksud, kuid peale keskkooli jätsin jooksmise sinnapaika ning sõitsin oma hobiks hoopis rattaga ning käisin vahel mägedes suusatamaks,“ räägib Kärt. Huvi taas pikamaajooksuga tegeleda tuli talle aga 40. sünnipäeva lähenedes, kui talle meenus kunagine unistus kunagi maraton läbi joosta.

Kärt tegi kaks aastat trenni ja 2013. aastal startis ta elu esimesel Riia maratonil, mis osutus meeletuks katsumuseks, sest öösel magas ta vaid paar tundi ning maratoni ajal tõusis termomeeter 33 kraadini. Kuigi tegu oli raske võistlusega ning ta tõdes, et vajab edaspidi treenimisel professionaali, on tema eesmärgiks täna 100 maratoni läbi joosta - neist 14 on tehtud ja parimaks ajaks on 3:55.

Maraton ei olene õnnest, vaid targast treenimisest

„Maratonis ei ole sellist asja nagu algaja õnn, et vähese treenitusega inimesed lähevad hurraaga starti ja kõik läheb väga hästi. Jooksuga taasalustades või alustades tuleb joosta ja kõndida vaheldumisi ning alustada väga-väga ettevaatlikult,“ manitseb Kärt täna teisi algajaid maratonihuvilisi. „Mina tegin enda kehale haiget mitut moodi ja olen nüüd palju targem. 40+ eas vaja hoolitseda oma tugiaparaadi eest ehk jooksja ei pea ainult jooksma, vaid tuleb treenida pidevalt ka kõhu- ja seljalihased, sest kere ei pea lihtsalt vastu trennidele ja võistlustele. Neljatunnine maraton või pikemad jalgrattasõidud panevad proovile kogu keha. Valutama ei hakka mitte jalad, vaid tingituna sundasendist just selg ja õlad. Samuti tehakse endale kahju vale riietumisega.“

2015. aasta märtsis alustas Kärt treenimist Jane Salumäe koostatud treeningplaanide järgi. „Treenerini jõudsin eelkõige sellepärast, et tahtsin joosta täispikka maratoni alla nelja tunni ehk täita iga maratoonari unistus. Treener teeb treeningplaani vastavalt inimesele, tema 10 km ajale, treenimisvõimalustele… ja väldib suuremaid rumalusi, mida ise võime teha. Lisaks treenimisele on oluline taastumine! Kui eesmärgiks on maraton, tuleb kindlasti paar aastat plaani järgi treenida, analüüsida koos treeneriga treeningute kvaliteeti, planeerida kontrollaegu ja võistlusi.“

Vead, mis kõrvetavad algaja sportlase kiiresti läbi

Kärdi põhiline viga oli see, et tiheda nädalakava tõttu ei pannud ta vahel trenne õigesse järjekorda, mis ebaühtlustas koormust. „Kui nädalas on ette nähtud tempotrenn, lõigutrenn, lühike sörk ja pikk trenn, siis neid tuleb teha õige vahekorraga ehk pärast väsitavat lõigu- ja tempotrenni peab olema puhkepäev. Samuti ei soovita mu treener kunagi piltlikult öeldes öösel joosta, et kramplikult plaanist kinni pidada, sest sellest pole kasu ning haigena ei tohi ka treenida!“

„Jane Salumäe rõhutab, et alustada tuleb mõistusega ja lisaks trennile ka puhata, stardis ei tohi üle keeda, seada endale ebarealistlikke eesmärke ning minna emotsionaalselt kiirematega kaasa. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu varustusele ja valida juba esimene tossupaar spetsiaalse jooksulindi järgi. Valedest jalanõudest tingitud jalavalu on kõige hullem,“ annab Kärt nõu. „Sageli soetavad algajad endale proffide järgi õhukese tallaga jalanõud, unustades, et üks jookseb maratoni 2, teine 4 tundi… kui tempo on madalam, peavad ka rõivad ja jalanõu tallad olema paksemad.“

Kuidas saab harrastussportlane end õnnetuste vastu kindlustada?

Mida teha, kui harrastussportlane end teadmatusest või ületreenimisest vigastab? Kas kindlustus seda kuidagi korvab? SEB elukindlustuse kahjukäsitluse statistika kohaselt olid 2016. aastal kõikidest ajutise töövõimetusega lõppenud õnnetusjuhtumitest 20% just sporditraumad. Neist kolmandik olid seotud pallimängudega ning igapäevaselt registreeritakse kahjujuhtumeid seoses jalg- ja võrkpalli, motokrossi ning rattasõidu harrastamisega. Enamus kindlustatuid on harrastussportlased ja sagedasemad spordiga seotud traumad on liigesetraumad – põlvemeniski vigastused, liigesesidemete rebendid, hüppeliigesevigastused.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Reinmann sõnul tasub kindlasti igal spordiharrastajal pöörduda kindlustusseltsi poole ja uurida kindlustusvõimalusi. „Kui harrastatakse traumaderohkeid ja suure riskiga spordialasid, nagu mägironimine, sukeldumine koobastesse või jää alla, motosport või avamerepurjetamine, siis lähenetakse kindlustust sõlmides individuaalselt ja küsitakse täiendavat infot sportimise kohta.“

Sportlase kindlustamisel mängivad rolli inimese vanus, kogemus, väljaõpe ja kvalifikatsioon, tervislik seisund, harrastamise sagedus ja tase, varustuse tüüp, varasemad õnnetusjuhtumid, harrastusega seotud plaanid ning sellega tegelemise piirkond. „Noorematel harrastajatel on üldiselt väiksem kogemus ja nad võtavad suuremaid riske, mistõttu juhtub ka õnnetusi rohkem. Tervislik seisund muudab samuti teatud hobid oluliselt riskantsemaks. Näiteks astma või kõrge vererõhu korral on sukeldumine ja mägironimine seotud oluliselt suurema riskiga, kuna hobi iseenesest võib põhjustada haiguse ägenemise ja ka arstiabi kättesaadavus ja kiirus võivad olla raskendatud,“ selgitab Reinmann.

Vaadake lisaks: Millal tasub mõelda elu kindlustamisele?

Milline on vahe harrastussportlaste ja professionaalsete sportlaste kindlustamisel?

Harrastussportlane on see, kes teeb regulaarselt sporti lähtuvalt meelelahutuslikust ja tervise aspektist. Kui mäng käib tulemuste ja koha peale, ei ole tegemist harrastaja, vaid sportlasega. Professionaalsete sportlaste puhul vajab kindlustus rohkemat infot kui spordi harrastajalt. Näiteks võib kindlustuskaitse pakkumine oleneda võistlusklassist, varustusetüübist, aga ka millistel võistlustel osaletakse ja milline on olnud sportlase tervislik seisund enne kindlustuse sõlmimist. Näiteks erineb kindlustuskaitsete pakkumine jalgpalli madalamas liigas mängivatele sportlastele ja Eesti koondises mängijale.

Lugege lisaks: Elukindlustus või õnnetusjuhtumikindlustus: mis vahe neil on?

 


Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

 

Kindlustusandja on SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel registreeruge nõustamisele.


Veel artikleid

Arhiiv

Kindlustunne igal eluperioodil

Kindlustunne igal eluperioodil

  • Asjatundlik nõustamine
  • Kindlustused erinevate riskide maandamiseks
  • Kiire kahjukäsitlus

Leian endale sobiva kindlustuse

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.