Raske varbatrauma võib juhtuda lihtsalt. Piisab, kui komistate või kukub varbale midagi rasket. Varvas võib viga saada ka sportimisel või isegi tantsimisel. Halvemal juhul on tagajärjeks varbaluumurd. Kas kindlustus tuleb sellisel puhul appi?
Mari lugu
Tallinnas elav Mari (nimi muudetud) sai varbatrauma üsna argisel moel: kiirustades lõi ta suure varba täie hooga kodus vastu uksepakku ära. „Valu oli täiesti talumatu. Aga ma mõtlesin, et mis see ära ei ole: ennegi ju varvast ära löödud, natuke oigad ja läheb üle,“ ütleb Mari.
Seekord oli lugu aga hoopis hullem. Tema jalg paistetas kiiresti üles ja lausa sel määral, et igapäevane jalanõu enam sugugi jalga ei mahtunud. Mari lasi ennast abikaasal erakorralise meditsiini osakonda (EMO) transportida ja seal selgus tõsiasi, et varbaluu on murdunud. Kipsi haiget varvast ei pandud, vaid see teibiti teiste varvaste külge. Arst andis prognoosi, et nelja kuni kuue nädalaga paraneb varvas ära.
„Sain alles siis aru, milleks on inimesel varbaid vaja. Selgub, et kõndimisel läheb neid kogu aeg märkamatult tarvis. Igatahes olid need väga piinarikkad nädalad, sest jalg valutas ikka korralikult,“ räägib Mari ja lisab, et endise sportliku elustiili juurde sai ta tagasi pöörduda alles mitme kuu pärast.
Lugege lisaks: Kodu on tänavast ohtlikum paik
Õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse aitab
Sääraseid õnnetusi juhtub sagedamini, kui arvata võiks. SEB möödunud suve kahjustatistika näitas, et varbaluumurdusid tuleb ette isegi rohkem kui õnnetusi muruniidukite- ja –traktoritega, kus üheks osaliseks täiskasvanud või laps. Ka varbaid ja sõrmi on suvistel niitmistöödel lihtne vigastada, eriti kui töötatakse lahtiste jalanõudega või proovitakse paljaste kätega töötavaid lõiketerasid puhastada.
Keskmine raviaeg varbaluu trauma puhul on 36 päeva ning keskmine hüvitis täiskasvanul 442 eurot (eeldusel, et tegu on keskmise õnnetusjuhtumi päevarahade kaitsega).
Varbavigastus võib paista ju tühine, kuid nagu näitab Mari juhtum, annab see veel kaua tunda ja segab igapäevaelu päris korralikult. Rääkimata sellest, et pikk haiguslehel olemine tähendab sissetuleku vähenemist. Haigekassa maksab haiguslehe eest küll kompensatsiooni, aga see on palgast siiski palju väiksem.
Just sellises olukorras ongi abi elukindlustuse juurde võetud õnnetusjuhtumikaitsest. Selle hüvitisega korvate haigekassa makstava rahasumma ja oma tavapärase palga vahe. Nii ei pea Te töölt vigastuse tõttu mõneks ajaks kõrvale jäädes muretsema enda ja oma pere majandusliku hakkama saamise pärast, vaid saate keskenduda tervenemisele.
Lugege lisaks: Elukindlustus või õnnetusjuhtumi kindlustus: mis vahe neil on?
Õnnetusjuhtumihüvitise suurus sõltub trauma raskusastmest, ravi kestusest ja sellest, millised kindlustuskaitsed olete valinud. Kaitseid saate juurde võtta ja päevaraha suurust muuta ka lepingu kehtivuse ajal, mitte ainult lepingu sõlmimisel.
Kindlasti tasub õnnetusjuhtumi lisakaitse sõlmimisele mõelda siis, kui Teie amet või hobi on seotud suurema vigastusohuga, ja ka juhul, kui olete peres oluline sissetuleku teenija, kelle töövõimest sõltub suuresti kogu ülejäänud pere heaolu.
Lugege lisaks: Kui palju maksab elu kindlustamine?
Kuidas trauma korral toimida?
Kui on vähimgi kahtlus, et on tekkinud trauma, siis tuleb kindlasti pöörduda arsti poole ja mitte jääda ootama, et ehk läheb asi ise üle. Õigeaegne EMOsse pöördumine on vajalik juba selleks, et asjas selgust saada ja kindlustusjuhtumit fikseerida: kindlustusseltsilt hüvitise taotlemiseks on raviasutuse dokumente vaja.
Kui olete traumaga EMOs ära käinud ja vigastus on tuvastatud, siis teavitage juhtunust kohe ka kindlustusandjat. Ta avab kindlustusjuhtumi ning edasine oleneb juba sellest, millised kindlustuskaitsed olete endale lepingus valinud.
Arvutage kindlustuskalkulaatoriga, milline oleks teile sobiva elukindlustuse hind.
Soovite kindlustuse kohta nõu küsida?
Kristina Traks
vabakutseline ajakirjanik
Kindlustusandja on SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel registreeruge nõustamisele.
