Isad on üha rohkem hakanud mõtlema selle peale, kuidas pakkuda lastele tulevikus rohkem finantsilist abi. Mida varem lapse tuleviku jaoks säästma hakata, seda suurem on rahaline toetus lapse iseseisvuse saavutamisel.
SEB hiljutine statistika näitab, et 40% SEB lastekindlustuse lepingutest on sõlminud just isad, kes tunnevad vastutust aidata oma lapsel tulevikus täiskasvanuellu astuda. Lastekindlustusega koos käivale elukindlustuskaitsele peaksidki tõsisemalt mõtlema just pereisad, sest mehed on riskialtimad kui naised ja nendega juhtub rohkem õnnetusi. Statistika näitab, et umbes 61 protsenti surmaga lõppenud kahjujuhtumitest toimub meestega. Samas on meeste sissetulek reeglina suurem ja pere majanduslik turvalisus on nendest suuresti sõltuv.
Lastekindlustus annab vanemale võimaluse teha igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30–35 eurot, tänu millele koguneb näiteks 15aastase perioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, näitab SEB lastekindlustuse statistika. See aga on juba summa, millega saab noor täiskasvanu nii mõndagi kasulikku teha.
Ettevõtja Sulev Narusk on üks nendest isadest, kes on hakanud oma väikese poja tulevikule mõeldes säästma – ikka selleks, et aidata tal täiskasvanuelu algusega kergemini toime tulla.
Minu jaoks on lastesse investeerimine neile eelkõige hea hariduse ja harituse tagamine. Ma mõtlen reaalselt juba praegu selle peale, kuidas ma saaksin tagada oma pojale ülikoolihariduse,“ räägib Narusk, kellel on 2,5aastane poeg.
Ettevõtja lisab, et lisaks ülikoolihariduse tagamisele soovib ta vähendada ka poja finantskoormust esimestel iseseisvatel majandusaastatel, andes talle näiteks igakuiselt raha või aidates tal kinnisvara ostmisel suuremat sissemaksu maksta. Selleks ongi vaja sääste koguda. „Oluline on lapsi kindlustada ja mõelda ette rohkem kui vaid aasta-kaks. Kellelgi pole suurt summat korraga võtta, kuid suur summa kogunebki väikestest sissemaksetest,“ leiab ta.
Rootsis korraldatud uuringud näitavad, et vanematel tuleb üha rohkem oma täiskasvanud laste eest hoolitseda. Selgus, et umbes 30% noori vanuses 18–29 aastat elavad endiselt vanemate juures ja 20% noortest vanuses 22–25 aastat pole vanemate juurest lahkunud just majanduslikel põhjustel. Need tendentsid näitavad, et lapsevanemad peaksid mõtlema laste majandusliku abistamise peale võimalikult vara. „Mina pooldan ütlust, et kalamehele tuleb anda õng, mitte kala. See tähendab, et lastele tuleks raha asemel anda võimalused: tasuda näiteks nende eest ülikooli õppemaks ja vähendada maksekoormust, kuni nad leiavad endale korraliku töö,“ tutvustab Narusk oma põhimõtteid.
Kui noorel on piisav stardikapital olemas, siis saavad nad ka kergema südamega valida edasiõppimiseks eriala, mis neid tõesti huvitab. Pahatihi jääb unistusteameti õppimine just kõrge õppemaksu taha kinni. Kui aga õnnestub tasuta edasi õppida, saab seda raha isikliku elamispinna soetamiseks kasutada.
SEB uuringust selgus, et üle 70% isadest ütleb, et lapse kindlustamine on neile oluline, kuid vaid keskmiselt 30% isadest jõuab lepingu sõlmimiseni. Nagu muudeski valdkondades, leiab ka sellele palju põhjendusi, arvab Narusk. „Paljudel pole reaalselt võimalik midagi kõrvale panna, teised investeerivad hoopis maavaradesse või kinnisvarasse ega kogugi otseselt raha. Kolmandad ei taha seda küll tunnistada, aga tihtipeale lihtsalt ei raatsita raha kõrvale panna, tõstes elukvaliteeti pigem nüüd ja praegu,“ spekuleerib ta erinevate võimalike põhjuste üle.
Uuringust selgub ka, et üks kõige olulisemaid aspekte, miks vanemad lastele just kindlustuslepingu teevad, on vanema elukindlustuskaitse ehk juhul, kui kindlustusvõtjast vanem sureb, jätkab kindlustusselts lepingujärgsete sissemaksete tegemist. See tagab, et lepingu lõppedes saab laps kogu kindlustussumma siiski kätte.
Igal juhul on rõõm näha, et isad mõtlevad järjest rohkem oma laste tuleviku peale ja ei pelga isegi väikseid summasid kõrvale panna, et tagada oma lastele iseseisvasse ellu astumiseks hea hüppelaud. Nii saavad nad valida endale meelepärase eriala ja teostada ennast aladel, mis neile rõõmu pakuvad.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik
