Aktiivsed tegevused, põnevad hobid ja (ekstreem)sport muudavad elu huvitavaks, kuid tihtipeale ei teadvustata, et need tegevused võivad tõsta õnnetuste juhtumise tõenäosust. Seetõttu oleks mõistlik maandada õnnetustega kaasnevaid riske, nagu töö juurest eemale jäämine ja sissetulekute vähenemine, elukindlustuse või selle juurde sõlmitavate lisakindlustustega.
Igakuine kindlustusmakse võib ekstreemse hobi harrastajale olla küll kõrgem, kui mitteharrastajale, kuid õnnetusjuhtumi korral võib elukindlustuse olemasolu anda kindlustatule või tema lähedastele teatud rahalist abi.
Millest sõltub hobi riskitase?
Mida ekstreemsem hobi või harrastus, seda suurem on risk, et midagi võib juhtuda. Elukindlustuse maksumus sõltub just õnnetuste juhtumise tõenäosusest. On hobisid, mis on ilmselgelt ohtlikumad kui teised, näiteks langevarjuhüpped, motosport, alpinism, hobilennundus või sukeldumine.
Suurema riskiga hobide puhul lähenetakse kindlustust sõlmides inimesele alati individuaalselt ja küsitakse täiendavat infot. Riski hindamisel mängivad rolli inimese vanus, kogemus, väljaõpe ja kvalifikatsioon, tervislik seisund, harrastamise sagedus ja tase, varustuse tüüp, varasemad õnnetusjuhtumid, harrastusega seotud plaanid ning sellega tegelemise piirkond. Noorematel harrastajatel on üldiselt väiksem kogemus ja nad võtavad suuremaid riske, mistõttu juhtub ka õnnetusi rohkem. Tervislik seisund muudab samuti teatud hobid oluliselt riskantsemaks. Näiteks astma või kõrge vererõhu korral on sukeldumine ja mägironimine seotud oluliselt suurema riskiga, kuna hobi iseenesest võib põhjustada haiguse ägenemise ja ka arstiabi kättesaadavus ja kiirus võivad olla raskendatud.
Samas saadakse väga sageli traumasid ka pallimängudes, samuti rulade-rulluiskude ja ratastega. Seega ei tohiks ka nn tavahobide riski alahinnata.
Kindlustussumma peab katma rahalised kohustused
Ühest vastust sellele, millises rahalises suuruses kindlustust riskantsete hobidega tegelejad vajavad, ei olegi, sest kõik sõltub otseselt inimese olukorrast. Näiteks purjetaja elu kindlustamise puhul on väga suur vahe, kas ta käib pühapäeviti Tallinna lahel sõpradega purjetamas, osaleb mõnel kohalikul regatil, võistleb pidevalt suurtel rahvusvahelistel võistlustel või võtab ette soolopurjetamise üle ookeani. Hinnaerinevus võib olla mitmekordne.
Kindlustussumma määramisel tuleks hinnata, kui suur on inimese rahaliste kohustuste suurus, kas tal on temast majanduslikult sõltuvaid pereliikmeid ning kui pikalt ta on võimeline töövõimetuse korral hakkama saama, kui sissetulek oluliselt väheneb. Kindlustussumma määramisel tasuks nõu pidada pangatöötaja või kindlustusnõustajaga, kes oskavad kaardistada finatskohustused ja nende katteks vajalikud summad.
Lisakindlustused aitavad turvatunnet suurendada
Elukindlustusele lisaks on võimalik sõlmida veel mitmeid kindlustusi, mis suurendavad turvatunnet. Riskantsete hobidega tegelemisel on kõige soovituslikumad ja mõistlikumad lisakindlustused õnnetusjuhtumist põhjustatud ajutise või püsiva töövõime kaotuse kaitse. Esimene tagab haiguslehel olles valitud summa ulatuses sissetuleku, teine aga annab vigastuse raskusest sõltuva hüvitise õnnetusjuhtumi tõttu tekkinud püsiva töövõime- või funktsioonikaotuse korral.
Kõikide hobide puhul on muidugi ka oluline jälgida ohutusnõudeid, arvestada oma reaalseid oskusi, varustuse kvaliteeti ja selle vastavust ohuklassile, hinnata riske ja harrastada hobisid kaine peaga.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik
