Maja ja auto kindlustamine tundub elementaarsena ning selle vajalikkuses naljalt keegi ei kahtle. Seevastu elu kindlustamise üle otsustades loodame, et küllap õnnetused ja tõsised haigused meid säästavad ning veame kõrge vanuseni välja. Kui nii, siis milleks siis veel elukindlustuse eest maksta?
Eestimaalaste hoiusemaht suureneb viimasel ajal jõudsalt. Majanduses on juba mitu aastat head ajad ja inimesed elavadki paremini, seega on neil võimalus ka säästa. Paraku elab suur osa peredest ikka veel riskantselt vaevu palgapäevast palgapäevani välja tulles. Need pered on finantsiliselt väga haavatavad, sest neil puuduvad säästud. Eriti halvaks muutub nende olukord siis, kui pere üht palgasaajat peaks tabama raske haigus või surm.
Lugege lisaks: „Näited kindlustusjuhtumitest. Õnnetused, mis võivad juhtuda meie kõigiga“
Lähedaste turvakapital
Üks võimalus lähedastele turvakapitali loomiseks on elukindlustus. Kaotatud inimest kindlustushüvitis muidugi ei asenda, kuid vähemalt ei pea pere sel keerulisel ajal muretsema veel ka finantsküsimuste pärast.
Pärnus elav kahe lapse ema Liis ütleb, et temale oli elu kindlustamine täiesti loogiline samm. „Tegin selle ajal, kui võtsin kodulaenu. Idee oligi selles, et mu pere ei satuks hätta, kui minuga peaks midagi juhtuma,“ sõnab ta.
Liisil oli laenukindlustus, mis kattis ära ainult laenujäägi. Laenuhalduri soovitusel vormistas Liis laenukaitsekindlustuse asemel teistsuguse lepingu, kus ta sai valida suurema kindlustussumma. See tähendab, et Liisil on kindlustusega kaetud nii laenujääk kui ka summa perele, mis katab tema saamata jääva palga.
„Mind ei tee vaesemaks maksta kuus 7 eurot kindlustust. Selle eest saan kindla teadmise, et kui minuga peaks juhtuma see kõige hullem, siis jääb mu perekonnale rahasumma, mille abil nad saavad mõnda aega finantsiliselt hakkama,“ selgitab Liis.
Lugege lisaks: „Kui palju maksab elu kindlustamine?“
Väike summa meelerahu eest
Elukindlustuse hinda mõjutavad eri komponendid, näiteks inimese vanus, tegevusala, käitumisharjumused ning soovitud kindlustuskaitsed ja -summa. Mõttekas on teha elukindlustus vähemalt ühe-kahe aasta sissetuleku suurune. Selle kindlustuse hind peaks olema taskukohane igaühele. Näiteks väga korraliku, 50 000-eurose kindlustuskaitse kuutasu on umbes 10 eurot. Seega võrdub meelerahu kõigest nelja topsi kohvi hinnaga!
Õnnetus ja haigus ei hoiata ette
Elukindlustuse peale peaks mõtlema iga inimene hoolimata sellest, milline on tema töö iseloom ja elustiil. Õnnetusse sattumiseks ei pea sugugi tegelema purilendamise või alpinismiga. Enamik õnnetusi toimub hoopis koduseinte vahel. Samuti ei küsi rasked haigused tulemiseks luba, vaid juba alates 30. eluaastast surevad inimesed rohkem haiguste kui õnnetuste tõttu.
Lugege lisaks: „Kodu on tänavast ohtlikum paik“ ja „3 põhjust, miks noor peaks elukindlustusele mõtlema“
Inimlik on eeldada, et minuga ei juhtu kunagi nagunii midagi – ei tõsist õnnetust, mis pikaks ajaks töövõime röövib ega ka tõsist haigust. Loodame, et see nii jääbki. Kuid igaks juhuks tasub luua oma lähedastele turvakapital ja endale meelerahu ning sõlmida lihtsa ühekordse otsusega elukindlustusleping. Sellega kinnitate perele, et Te ei jäta neid hätta isegi siis, kui Teiega juhtub kõige halvem.
Soovite elukindlustuse kohta nõu küsida?
Kristina Traks
vabakutseline ajakirjanik
Kindlustusandja on SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel registreeruge nõustamisele.
