Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 08.03.2019
investeerimine | investeerimiskonto

Viis selget sammu investeerimisega alustamiseks

Viis selget sammu investeerimisega alustamiseks Foto: rawpixel, Unsplash

Investeerimise kohta võib erinevatest allikatest (raamatud, artiklid, seminarid jne) omandada palju infot. Enamikes neist antakse suuniseid, mida investeerimismaailm endast kujutab ning kuidas selles orienteeruda. Üheski aga ei anta personaalseid soovitusi, milline toode on investori riskitaluvust arvesse võttes just talle sobivaim.

1. Minge nõustamisele

Investeerimisalase personaalse nõu saamiseks tasuks enne investeerimisega alustamist käia nõustamisel, mille käigus on võimalik koos ekspertidega üle vaadata oma rahaasjad tervikuna, kaardistades sealjuures ära ka oma investeeringute riskitaluvuse ning sobivaimad investeerimislahendused. Samuti oskavad eksperdid nõu anda algajate investorite puhul enim küsimusi tekitavatel teemadel, nagu näiteks: Milline kontode komplekt peaks investeerimisega alustamiseks olemas olema? Kuidas investeerimisega kaasnevaid riske hajutada? Mida peaks algaja investor teadma investeerimistoodete maksustamisest?  

Nõustamisele on võimalik registreeruda SEB kodulehel.

2. Avage vajalikud kontod

Väärtpaberitesse investeerimiseks on vajalikud investeerimiskonto ja väärtpaberikonto. Mõlemat saate avada oma internetipangas või nõustamise käigus. Eraisikutele on internetipangas nende kontode avamine tasuta. Investeerimiskonto on tegelikult tavaline arvelduskonto, kuid selline, mida te kasutate ainult investeerimiseks. Investeerimiskonto ei ole kohustuslik, kuid muudab maksude deklareerimise lihtsamaks. Kui see on tehtud, siis tasub investeerimiseks plaanitav rahasumma kanda üle investeerimiskontole.

Väärtpaberikonto on konto, kus hoitakse ostetud aktsiaid, fondiosakuid jm väärtpabereid. Rahvusvaheliste väärtpaberite hoidmiseks vajate pangasisest väärtpaberikontot ning Balti börsidel olevate väärtpaberite jaoks Balti väärtpaberikontot.

3. Valige enda jaoks sobiv toode

Esimeses järjekorras võiks kaaluda investeerimisvõimalusi, millele on antud edumaa riigipoolsete maksusoodustuste näol. Eestis on tuntumaks näiteks täiendava kogumispensioni ehk III pensionisamba fondid ja kindlustuslepingud. Seejuures ei tasuks end liigselt mõjutada sõnast „pension“ – need tooted sobivad ka teistel eesmärkidel pikemaajaliseks säästmiseks ja investeerimiseks. III samba tooteid on mõistlik kaaluda kõigil, kes teenivad palgatulu või muud tulumaksuga maksutatavat tulu. Maksusoodustuste piirmääraks on kuni 15% aasta brutotulust, kuid mitte üle 6000 euro aastas. Investeerides näiteks 3000 eurot SEB Aktiivsesse Pensionifondi, SEB Tasakaalukasse Pensionifondi või Kasvuportfelli Pensioniks, tagastatakse järgmise aasta veebruaris-märtsis 600 eurot, mille võib näiteks samuti III sambasse reinvesteerida. Võrreldes tavapäraste investeerimisfondidega annab tulumaksutagastus siin arvestatava edumaa. Täiendavasse kogumispensionisse võib raha paigutada regulaarselt või ebaregulaarselt endale sobival ajal. Fonde saab ka omavahel vahetada – näiteks riske vähendada vahetades SEB Aktiivse Pensionifondi osakud SEB Tasakaaluka Pensionifondi oskaute vastu ja vastupidi. Samuti on võimalik Kasvuportfellis Pensioniks alusvaraks olevaid fonde vahetada. III samba toodetest saab raha soodustingimustel välja võtta juba alates 55 eluaastast. Keelatud ei ole raha välja võtta ka kasvõi homnepäev, sellisel juhul tuleb aga tasuda tavapärane tulumaks.

Kui usute, et võite investeeritud raha vajada enne pensioniaega, kuid soovite siiski, et fondijuhid teie raha haldaks, siis kaaluge investeerimisfondi. Selle plussid on professionaalne teenus, suurem valik kui pensionifondide hulgas ja protsentuaalsed tehingutasud, mis võimaldavad ka väikeste summadega ja regulaarselt investeerides hoida kulud madalad. Järjepidevuse ja riskide hajutamise huvides on mõistlik fondidesse investeerida regulaarselt, milleks sobib hästi fondsäästmine ehk püsikorraldusmakse investeerimisfondi. Selle lepingu saate sõlmida oma internetipangas.

Kui soovite rohkem ise oma investeeringuid hallata, kuid siiski omada laiapõhjalisi investeeringuid, siis võivad teile sobida ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid. See on väärtpaber, mis hõlmab endas korvi erinevaid väärtpabereid, milleks võivad olla aktsiad, võlakirjad jm. Investorina saate osta oma soovitud regiooni või majandussektorit peegeldava ETFi internetipangast samamoodi ja samade tasudega nagu üksikaktsiaid. ETFide plussid on madalad haldustasud, suur valikuvabadus ja investeeringute hea hajutatus. Tuleb aga arvestada, et kuna aktsia- ja ETF-tehingutel on minimaalne tehingutasu, siis väikeste summadega võivad kulud minna suureks. Tehingutasud ei tohiks moodustada rohkem kui maksimaalselt mõni protsent tehingusummast.

Võimalik on investeerida ka üksikutesse aktsiatesse. See on kõige paindlikum viis saada oma portfelli täpselt sellised investeeringud nagu soovite. Küll aga tasub selle juures silmas pidada, et riskid on rohkem kontsentreeritud ja olete rahaliselt üksiku ettevõtte käekäigust palju sõltuv. Vaid väga vähesed suudavad aktsiaid valides saavutada pikaajaliselt parema tootluse kui üldine börsitootlus, mida peegeldavad ETFid paremini.

4. Hajutamine ja riskid

Investeerimisel tasub mõelda riskide hajutamisele kahes mõttes – hajutamine erinevate piirkondade ja tööstusharude vahel ning hajutamine ajas. Biotehnoloogia fond või ühe IT ettevõtte aktsia võivad küll olla huvitavad investeerimisvõimalused, kuid nendele ei tasuks üles ehitada kogu oma tulevikku. Kui näiteks Brasiilias lähevad asjad allamäge, kannatavad sellest nii tublid kui vähem tublid Brasiilia ettevõtted. Valides portfelli viie lennufirma aktsiad võivad investeeringud näida juba hajutatuna, kuid tegelikkuses käituvad erinevate lennufirmade aktsiaid tõusvate naftahindade olukorras üsna sarnaselt. Seega hajutamisel ei piisa vaid erinevate investeeringute arvust, vaid mõelda tuleks, millistele riskidele on need investeeringud avatud. Lihtne lahendus on kasutada globaalseid aktsiafonde või ETF-e, kus hajutamise töö on juba teie eest ära tehtud. Kes soovib aga portfelli veidi rohkem põnevust ja ka kodumaiseid investeeringuid, peaks elementaarsele riskide hajutamisele ise mõtlema.

Riske hajutatakse ka ajas – see tähendab, et korraga turule sisenemise või sealt väljumise asemel võiks tegutseda osade kaupa. Ajastamine on keeruline tegevus ka professionaalidele. Et vältida hilisemat kahetsust, et turule sai sisenetud tipus nn. kaheteistkümnendal tunnil enne kriisi puhkemist, on mõistlik investeeritavad summad jagada osadeks. Näiteks osta kolmandik plaanitud kogusest praegu, kolmandik kahe kuu pärast ja viimane osa nelja kuu pärast. Sarnast loogikat võib kasutada ka müügiotsuste puhul.

Ajastamisel ja riskide juhtimisel tuleb hoida pea külmana ja mitte tormata teiste tuules. Populaarsed aktsiad ja kuumad tööstusharud ei pruugi olla head investeeringud. Sagedamini osutuvad headeks investeeringuteks hoopis põhjendamatult alla müüdud või ebapopulaarsed võimalused. Meedias domineerivad ülioptimistlikud pealkirjad on sageli turu tippude tunnusmärgiks ja üldine depressioon ja lootusetus võivad anda märku heast hetkest turule sisenemiseks. Ega asjata ei tunta finantsturgudel ütlusi nagu „osta siis, kui veri on tänavatel“ või „ole arg siis, kui teised on julged ja ole julge siis, kui teised on arad“.

5. Omanda lisateadmisi

Lugemiseks:

Uurimiseks:

 

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.