Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 08.10.2020

SEB Investment Minutes: Rahvastiku vananemine võiks investori tegutsema panna

SEB Investment Minutes: Rahvastiku vananemine võiks investori tegutsema panna Foto: Matthew Benett, unsplash.com

Maailmas on hetkel makromajandust enim mõjutavateks trendideks käimasolev tervisekriis, arenenud maailma hiiglaslik võlakoorem ning (arenenud maailma) rahvastiku vananemine. Kui esimene probleem võidakse saada kontrolli alla seoses vaktsiini peatse kasutuselevõtuga, teist vähemalt leevendatakse rahatrüki ja negatiivsete reaalintressidega, siis kolmandat võib pidada mingil moel vääramatuks megatrendiks. 

ÜRO prognoosib, et näiteks 80-aastaste ja vanemate inimeste arv kolmekordistub ajavahemikus 2019–2050, kasvades kogu maailmas 143 miljonilt 426 miljonile. Vananedes muutub nii inimeste majanduslik käitumine kui suureneb  nende hooldusvajadus. See mõjutab aga paljusid sektoreid, nagu ravimite tootmine, tervishoid, eakate hooldus ja tarbekaubad. Kasvab selgelt ka surve pensionisüsteemidele, ühistranspordile ja infrastruktuurile laiemalt. Pikaajaline investor aga just selliseid trende ju otsibki.

Miks elab üha rohkem inimesi kauem?

Teadlaste arvamused selle kohta, kas me elame tegelikult kauem, on erinevad. Mõned arvavad, et 100-aastase inimese tõenäosus surra on sama suur kui 40 aastat tagasi. Lisaks usutakse, et inimeste maksimaalne vanus ei näi sugugi suurenevat. Teised teadlased arvavad aga, et 2050. aastal on näiteks Rootsis juba esimene 120-aastane elanik.
Selge on see, et demograafiline struktuur muutub ja keskmine vanus kasvab kiiresti nii arenenud riikides kui maailmas tervikuna. Seda põhjustavad peamiselt kaks tegurit – sündimuse langus ja pidevalt kasvav keskmine eluiga –, mis nihutavad piiri vanema ja noorema elanikkonna vahel, kusjuures vanema elanikkonna hulk suureneb kiiremini. Täna on keskmise eluea pikenemine tingitud peaaegu eranditult suremuse vähenemisest 65-aastaste ja vanemate inimeste seas: selle põhjus on tõhusam tervishoid ja meditsiini areng, paremad elutingimused ja ka teadlikkuis tervislikumatest eluviisidest. 

Nn rikaste haigusi on rohkem ka madalama sissetulekutasemega riikides

Teatavasti kahjustab meie tänapäevane eluviis paljuski inimeste tervist. Me teeme vähem sporti, kuid sööme rohkem (eriti töödeldud toitu) ja kannatame ka suurema stressi all. Inimesed elavad tõepoolest kauem, kuid ka nn. rikaste haigused muutuvad aina sagedasemaks. Rootsi rahvatervise agentuuri andmetel haigestub riigis igal aastal 90 000 inimest toidu ja füüsilise tegevusetusega seotud haigustesse. Rootsis on pool kõigist täiskasvanutest näiteks ülekaalulised või rasvunud – see arv on 1980. aastatega võrreldes kahekordistunud. See trend kiireneb vanemate kooliõpilaste seas veelgi kiiremini; rasvunud õpilaste osakaal on alates 1990ndatest samuti kahekordistunud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on seda suundumust näha kogu maailmas ja organisatsioon usub, et ülekaalulisust või rasvumist ei saa enam liigitada ainult arenenud maailma probleemiks. Tänapäeval leidub seda üha enam ka madala- ja keskmise sissetulekutasemega riikides.

Süngevõitu olukord valitseb ka vaimse heaolu osas. Rootsi tervishoiu- ja hoolekandeameti 2018. aasta aruanne näitab, et antidepressantidele väljastatud retseptide arv on selgelt tõusuteel, sealhulgas üha suurem osa neist kirjutatakse välja lastele (peamiselt tüdrukutele). Me ei tea hetkel, kuidas mõjutab see neid ja ühiskonda laiemalt, kui nad mõne aasta pärast tööturule sisenevad?
Siiski kasvab tarbijate teadlikkus meie kaasaegse elustiili pikaajalistest mõjudest. Looduslikku, orgaanilist ja tervislikku toitu on üha enam saadaval. Uuringud näitavad ka, et rohkem kui 75 protsenti inimestest kogu maailmas on nõus maksma tervislikuma toidu eest kõrgemat hinda; sama kehtib ka trennitegemise kohta. Tänapäeval võib füüsilist tegevust määrata ravimite täienduseks või mõnel juhul ka nende asemel. Kasvab ka toidulisandite turg; 2019. aastal kulutasid näiteks rootslased sellistele toodetele üle 5,5 miljardi krooni (umbes 530 miljonit eurot) ning naaberriikides Norras ja Soomes on toidulisandite keskmine tarbimine rohkem kui kaks korda suurem kui Rootsis. See suundumus – nii toidu, trennitegemise kui ka üldise elustiili puhul – jääb ilmselt püsima.

Rahvastiku vananemine kui vääramatu megatrend

Hea uudis on see, et inimesed elavad kauem, kuid arvestades arenenud majanduste langevat sündimust, tähendab see ka seda, et vähem inimesi peab toetama rohkem pensionäre, kuna tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Robotid, nagu ka muud digitaalsed lahendused, aitavad seda teatud mõttes leevendada. Küsimuseks jääb vaid, mil määral? Samas jällegi – rahvastiku vananemine toetab üldist automatiseerimise trendi.
Tervisetehnoloogial on kirjeldatavas kontekstis samuti suur potentsiaal. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb seda organiseeritud teadmiste ja oskuste rakendamisena seadmete, ravimite, vaktsiinide, protseduuride ja süsteemide kujul, mis on välja töötatud terviseprobleemi lahendamiseks või elukvaliteedi parandamiseks. Tehisintellekti abil saavad arstid kiiremini diagnoosida ja patsiendi raviplaane kohandada, mis tähendab rohkem vaba aega töötajatele ja väiksemat valediagnoosimise riski. Lisaks võimaldab tehisintellekt töödelda suures koguses andmeid, mis peaks ravimite väljatöötamist kiirendama. Näiteks 3D-printimise abil saab meditsiiniseadmeid väikeses mahus kulutõhusalt toota. Robotite ja droonide abil saab tuvastada ja uurida inimesi, kellel on haiguse sümptomeid, ilma et nakkusoht leviks.

Mida investor arvestama peaks?

Arvestades vananevat rahvastikku terves- ja eriti arenenud maailmas, on mitmel valdkonnal meie hinnangul suur pikaajaline investeerimispotentsiaal. Eeldame näiteks, et praegune keskendumine tervishoiule jätkub ka pärast seda, kui praegune tervishoiukriis on leevendunud, ja usume, et valitsused tõstavad tervisetehnoloogiliste investeeringute prioriteetsust. 
Keskmise eeldatava eluea ja riigi tervishoiukulude vahel vähemalt teatud tasemeni tugev seos. Pealegi näitavad prognoosid, et riigid nagu USA ja Šveits kulutavad järgmise 50 aasta jooksul poole oma SKPst tervishoiule. Seega rahvastiku vananemine on trend, mis suunab investeeringud tervishoidu, automatiseerimisse ning kasvava hooldusvajaduse rahuldamisse. Meie hinnangul võiks pikaajaline investor neil valdkondadel silma peal hoida.

 

 

 


Peeter Koppel
SEB privaatpanganduse strateeg

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.