Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 12.11.2019

SEB Investment Minutes: Pensionireform tõmbab kriipsu peale Eesti investeeringutele

SEB Investment Minutes: Pensionireform tõmbab kriipsu peale Eesti investeeringutele Foto: Ilya Orehov, Unsplash

Enne pensionireformi plaanide teatavakstegemist oli II sammas oma olemuselt pikaajaline investeering koos küllaltki täpselt prognoositud rahavoogudega, mis tegi võimalikuks selle raha paigutamist vähemlikviidsetesse, kuid kõrgemat tuluootust omavatesse väärtpaberitesse. 

Ka riik on viimase kümne aasta investeerimispiirangute muudatustega investeerimisfondide seaduses saatnud fondivalitsejatele signaali: investeerige rohkem ebalikviidsetesse koduturu varadesse. Paljud Eesti ja teiste Balti riikide väärtpaberid sobisid selleks hästi.

Kavandatav pensionireform muudab rahavoogude planeerimise sisuliselt võimatuks, sest tänasel päeval pole kellelgi eriti aimu sellest, kui palju raha jääb pensioni II samba fondidesse ja kui palju sealt väljub. Ennustusi on seinast seina, kuid fondivalitsejate ülesanne on seista kõigepealt fondi klientide huvide eest ning tagada vajalik raha isegi siis kui II sambast väljujaid on rohkem kui jääjaid. Kohaliku väärtpaberituru väikeseid kauplemismahte arvestades võib ka väärtpaberite hinnatase langeda, kui näiteks pensionifondide poolt üles näidatav müügihuvi peaks ostuhuvi ületama. Ükski nimetatud teguritest kahjuks ei soodusta täna II samba investeeringute tegemist Eestisse. 

SEB II samba fondides on kohalike investeeringute osakaal küllaltki madal ja varadest on enamik likviidsed. Näiteks, SEB suurim, Progressiivne Pensionifond saab tänase seisuga 85% oma varadest rahaks muuta 10 tööpäeva jooksul. SEB on alates 2019. aasta kevadest vähendanud investeeringute tegemist kohalikule väärtpaberiturule, et järk-järgult ja olemasoleva aja piires vähendada vähem likviidsete investeeringute osakaalu pensionifondide varades. SEB eesmärk on olla 2021 aasta alguseks valmis kõigile tahtjatele raha II samba fondidest välja maksmiseks, koheldes nii fondi jääjaid kui ka fondist lahkujaid võrdselt ning kahjustamata kummagi grupi huve teise arvelt.

Mõned plussid ja mitu miinust
Pensionisäästude laialijagamise reformi fookus paistab olevat raha kiirel väljamaksmisel ja reformi ideoloogid tunnistavad ka ise, et ise investeerima hakkavaid „investeerimisgurmaane“ ei ole väga suur hulk. Reformil on positiivseid külgi, nagu näiteks raha paindlikum kasutamisvõimalus pensioniea saabudes. Samas pensionisäästude laialijagamine enne pensioniiga on maailmas ainulaadne, ka vahel näiteks toodava Suurbritannia reformi puhul on väljamaksed võimalikud alles alates 55. eluaastast. Ilmselt toob reform mõne aasta perspektiivis kaasa eestimaalaste väiksemad pensionisäästud, pensionikogumise kallinemise, väheneva võimaluse konkurentsi lisandumiseks teise samba fondide turule ning pankade tugevama positsiooni laenuandjatena, sest konkurents rahastamise turul pensionifondide poolt nõrgeneb.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin on tegelenud pensioniteemadega alates 2001. aastast. Peeter on võtnud fookusesse Eesti elanikele pensioni keerukate tahkude selgitamise, sest kui ollakse teemast teadlikud, siis osatakse näha ka võimalusi oma tuleviku edukamaks muutmiseks.

 

 


Peeter Schamardin
AS SEB Varahalduse äriarendusjuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.