Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 17.09.2019

SEB Investment Minutes: Mis saab pangast ja koguja rahast peale pensioniraha väljavõtmist?

SEB Investment Minutes: Mis saab pangast ja koguja rahast peale pensioniraha väljavõtmist? Foto: Rupixen, Unsplash.com

Ehkki käimasolevas pensionireformis on veel palju lahtisi otsi, on märgata fookus soovijatele raha kiireks väljamaksmiseks. Keerulisemaid lahendusi nõudev ise investeerimise võimalus läbi investeerimiskonto peab ilmselt veel oma aega ootama. Mida tähendab raha kiire väljavõtmine fondide(pankade) jaoks ja mida tähendab see fondide praegustele ja tulevastele klientidele?

SEB fondid on likviidsed ja jätkusuutlikud
SEB pensionifondid on läbi aastate likviidsusriski suhtunud tähelepanelikult – mõnede arvates ehk liigagi tähelepanelikult. Suudame valdava osa oma portfellist vajadusel müüa väga kiiresti ja seda ilma hindu finantsturul mõjutamata. Fondijuhi töö üks olulisi aspekte on tagada fondist lahkujate ja fondi jääjate võrdne kohtlemine. Seetõttu ei jää me hätta ka olukorras, kus väljuda peaks soovima näiteks pool pensionikogujate rahast.

Kuidas mõjub väljavoolav raha aga fondi jääjatele ja nende tulevikule? SEB fondid on jätkusuutlikud ka peale märkimisväärset raha väljavoolu. Näiteks poole ulatuses raha väljavool viiks meid mahtude mõttes mõne fondi puhul tagasi umbes aastasse 2013 ja mõne fondi puhul aastasse 2017. Oleme oma portfellides likviidsusriski juhtinud hoolikalt ja me ei pea müüma ühtegi investeeringut nö. kiirmüügi hinnaga.

Kas tulevikku vaadates võiks loota fondidest kõrgemaid tootlusi? Ehkki fondivalitsejad ei tohi kunagi lubada ega garanteerida tuleviku tootlusi, toetavad mitmed argumendid positiivset vaadet tulevikku. Esiteks on märkimisväärselt alanenud tasumäärad. Teiseks on leevenenud seadusest tulenevad investeerimispiirangud, mis võimaldavad suuremal määral investeerida kõrgema tulupotentsiaaliga kuid samas ka riskantsematesse varadesse. Kolmandaks on fondihalduritel seljataga 17 aastat kogemust – õpitud on mineviku vigadest ja näiteks SEB on lisaks Baltiülesele koostööle kaasanud parima oskusteabe Rootsist ja Taanist.

Fondid ja ise investeerijad stardijoonel
Tervitame kõiki ise investeerijaid, kes sooviksid pensionifondidega tulevikus rinda pista. Kuna lisaks teisele sambale tuleb nagunii ise lisaks säästa ja investeerida, on investeerimismaailma sukeldumine vägagi soovitav, vajalik ja mõistlik. On inimesi, kes suudavad fondidest edukamalt investeerida ja selliseid, kes ei suuda. Võidujooksus on fondidel mõningad eelised. Toome välja võimalused fondidest raha väljavõtja seisukohalt, sest läbi investeerimiskonto pensioniraha investeerimine ilmselt lähiajal võimalikuks ei saa.

• Kuna raha välja võttes tuleb tasuda tulumaks, siis stardipositsioon on ise investeerijatel märksa kehvem. 10000 eurot kasvab pensionifondis 30 aastaga 5% keskmise aastatootlusega 43219 euroni. Maksujärgne 8000 eurot kasvab sama tootlusega aga vaid 34575 euroni ehk vaheks käriseb ligi 10000 eurot. Pensionifondiga sama tulemuse saavutamiseks peab ise investeerimisel olema keskmine aastatootlus märksa kõrgem. Fondide edestamiseks aga on vaja veelgi kõrgemat keskmist aastatootlust. Loomulikult käib kõrgema aastatootluse jahtimisega kaasas ka kõrgem risk.

• Kohustuslikust kogumispensionist väljudes ei suurene netopalk mitte 2% võrra, vaid tulumaksu ja töötuskindlustusmakse võrra väiksemas ulatuses ehk umbes 1,6 %. Kui fond saab investeerida igal kuul sinu raha 2% ulatuses, siis ise saad sa seda teha vaid umbes 1,6% ulatuses. Kui Eesti keskmise palga teenija proovib oma 1.6% osa palgast investeerida 40 aasta jooksul (eeldades 5% tootlust ja 3% iga-aastast palgakasvu), saavutab ta umbes 50000 euro suuruse lõppväärtuse. Sama tootluse juures fondis 2% palgast investeerides on lõpptulemus umbes 13000 eurot suurem.

• Kohustuslikust kogumispensionist väljudes ei suunata enam sinu sotsiaalmaksust 4% sinu isiklikule kontole, vaid see jääb riigikassasse, kus seda kasutatakse praegustele pensionäridele pensionide väljamaksmiseks. Sotsiaalmaksu riigile jättes peaks tulevikus suurem olema ka sinu esimese samba pension. Oluline on aga rõhutada, et esimene sammas on vaid lubadus, seal ei ole tuleviku tarbeks tallel reaalset raha. Samuti muutub esimene sammas üha solidaarsemaks – lihtsamalt öeldes tähendab see, et esimese samba pensionid on üha võrdsema suurusega ja enammakstud sotsiaalmaks ei too eriti palju kõrgemat pensioni.

• Mõnekümne euro igakuisel investeerimisel iseseisvalt tuleb arvestada sageli üllatavalt kõrgete teenustasudega. 3 eurot miinimumtasu näiteks Tallinna Sadama aktsia ostmisel võib tunduda väike, kuid 60-eurosest investeeringust moodustab see 5% ja see kulu kaasneb kõigi ostutehingutega. Välismaiste väärtpaberite ostmine on veelgi kallim. Pensionifondides samal ajal sisenemis- ja väljumistasusid ei ole. Jällegi tähendab võidujooks fondiga oluliselt kehvemat stardipositsiooni ise investeerijale.

Kõik toodud näited osutavad sellele, et ise investeerides ei piisa fondidega võrreldes veidi paremast tootlusest, et lõppkokkuvõttes edukam olla. Tootlus ise investeerides peab olema palju parem, et fondidega konkurentsis püsida. Piltlikult öeldes on tegemist võidujooksuga, kus ühele võistlejale on külge kinnitatud lisaraskus. Võita on võimalik ka lisaraskusega, kuid kas see on pingutust väärt? Ärge saage valesti aru – ise investeerimine on vägagi tervitatav, kuid esimeses järjekorras tuleks ära kasutada maksusoodustustega ja kuluefektiivsed lahendused.

 


Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.