Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 13.08.2020
pension | investeerimine | aktsiad

SEB Investment Minutes: Leedu pensionireformi edulugu: investorite raha kasvab mühinal

SEB Investment Minutes: Leedu pensionireformi edulugu: investorite raha kasvab mühinal

Juunis avaldas OECD traditsioonilise pensionifondide võrdluse, mis käib 2019. aasta kohta. 26 valitud OECD liikmesriigi hulgas troonis tootluse poolest esikohal Leedu +16,6% reaaltootlusega (reaaltootlus mõõdab, kui palju ületas tootlus inflatsiooni). Läti oli samas tabelis 16. kohal +7,7% ning Eesti 19. kohal 6,6% aastatulemusega. Eesti ja Leedu tootluste erinevus oli seega kümme protsendipunkti, mis tekitab õigustatud küsimuse – kuidas suutsid leedukad oma pensioniraha eelmisel aastal niivõrd palju paremini kasvatada?

Pensionifondide tulemused ja tasumäärad ei erine. Kuid millest tuleb erinevus?

Suheldes Leedu kolleegidega ja võrreldes nende fondide tulemusi Eesti pensionifondidega, võin kinnitada, et sarnase riskitasemega fondid saavutasid Eestis ja Leedus eelmisel aastal üsna sarnase tulemuse. Ka inflatsiooninumbrites ega fondide tasumäärades ei ole selliseid erinevusi, mis selgitaks märkimisväärset reaaltootluse vahet. Seega ei ole tootluste erinevuse põhjus fondihaldurite erinev suutlikkus ega fondivalitsejate ahnus, vaid miski muu.
Süvenedes OECD kasutatavasse metoodikasse võib märgata, et tulemust mõjutab olulisel määral pensionifondide portfellide jaotus varaklasside lõikes. Kuna eelmine aasta oli soodne aktsiaturgudele, saavutasid paremaid tootlusnumbreid riigid, kus pensionirahast suurem osakaal oli investeeritud aktsiatesse ja teistesse riskantsematesse varadesse. Kui Leedu pensionirahast oli umbes 75% investeeritud aktsiaturgudele, siis Eestis oli vastav number vaid 40%. On selge, et tõusuaastatel ei suuda 40% aktsiaosakaaluga investeering võistelda 75% aktsiaosakaaluga portfelliga.

Leedu elutsüklifondide riskitase sõltub pensionikoguja vanusest

Aktsiainvesteeringute osakaalude niivõrd suur vahe tuleb Leedus läbi viidud pensionireformist. Eesti kogumispensioni süsteem alustas 2002. aastal väga ettevaatlikult ning seadus ei lubanud pensionikogujatele valida suurema aktsiaosakaaluga fonde. Ehkki meie seadusi ja piiranguid on aastate jooksul korduvalt leevendatud ja turule on tulnud kõrgema aktsiaosakaaluga ja riskiga fondid, on suur hulk pensionikogujaid endiselt peamiselt võlakirjadesse investeerivate fondide kliendid. Fondivalitsejad on teinud tööd, et ärgitada inimesi oma valikud üle vaatama ja leidma endale sobiv fond, kuid see protsess on olnud aeglane. Leedu seevastu lahendas selle küsimuse 2018-2019. aastatel läbi viidud pensionireformiga.

Leedu pensionireformiga muudeti senised pensionifondid nn. elutsüklifondideks. Vastavalt inimese vanusele liigutati tema säästud sobiva riskitasemega fondi ja vanuse kasvades muudetakse edaspidi pensionivarade investeerimisriski sujuvalt väiksemaks. Näiteks 20-40-aastaste pensionikogujate raha on fondis, kus aktsiate osakaal on üle 90% ning 65-aastaste pensionikogujate vara on fondis, kus aktsiate osakaal on alla 20%. Kui enne reformi oli sarnaselt Eestiga ka Leedus suur hulk raha võlakirjainvesteeringutes, siis reformiga suunati jõuliselt inimeste valikuid ning aktsiainvesteeringute osakaal tõusis märkimisväärselt.

Pensionireformi saab teha ka osapooli kuulates

Leedus anti reformi käigus inimestele ühekordne võimalus minna soovi korral kogumispensioni süsteemist tagasi riiklikku esimesse sambasse. Kuid Leedus ei saa pensionisääste igal ajahetkel ja sõltumata vanusest välja võtta ja ära kulutada. Reform viidi läbi eksperte kuulates ja osapooli kaasates. Selle asemel, et kulutada riigiaparaadi ning erasektori energiat ja administratiivset ressurssi sellele, kuidas kogutud säästud laiali jagada, keskenduti olulisele - kuidas säästud paremini tööle panna.

Lühiajaliselt on tulemused näha juba 2019. aasta pensionivara tootluses, kuid mõistagi on ühe aasta tulemus pensionikogumise kontekstis väga lühike aeg. Kõrgem aktsiainvesteeringute osakaal tähendab ka kõrgemat riski ning Leedu fondide tulemused saavad edaspidi olema ilmselt hüplikumad. Arenenud maailma kogemuse põhjal on aktsiainvesteeringud aastakümnete jooksul üks paremaid varaklasse inflatsioonist kõrgema tootluse teenimiseks. Seega on Leedus loodud head eeldused kõrgemateks pensioniteks tulevikus. Kokkuvõttes on Leedu pensionireform hea näide era- ja riigisektori koostööst ning osapoolte kuulamisest ja kaasamisest.

 


Endriko Võrklaev
SEB fondijuht

 

SEB fondijuht Endriko Võrklaev on üks kogenumaid investeeringute juhte Eestis, olles pühendunud sellele valdkonnale üle 15 aasta. Investeerimine on Endriko jaoks nii töö kui ka hobi. Viimastel aastatel on Endriko põhitähelepanu suunatud varade jaotusele pensioniportfellides, Eestis on ta aga tuntud investeerimise valdkonna kõneisik ning üks tulisemaid investeerimise populariseerijaid.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.