Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 10.10.2019

SEB Investment Minutes: Eesti investoreid tervitab TINA ehk "There Is No Alternative" ajastu

SEB Investment Minutes: Eesti investoreid tervitab TINA ehk "There Is No Alternative" ajastu Foto: Brandan Church, Unsplash.com

Septembris 2019 hakkasid kõik Eestis tegutsevad pangad pakkuma oma klientidele 100% aktsiatest koosnevaid pensionifonde. See sai alles nüüd võimalikuks täna kehtima hakanud seadusele. Samas on globaalsete aktsiate hinnad kõrged, nende tulevik majandustsükli viimases faasis hägune ning kogu ettevõtmine tavainimese vaatevinklist on pisut ootamatu. Miks siis selline samm?

Sest teist valikut lihtsalt pole.

Me kõik oleme juba pikemat aega nö ooterežiimil. Ootame pikalt Euribori tõusu, ootame majanduselu elavdumist ja intresside kasvu Euroopas. Kuid, 2019 aastal on intressid jätkanud langemist rekordmadalale määrale ja võlakirjad ei luba enam mingit tootlust. Kuid, ebakindlast majandusest sõltumata on globaalsed aktsiaturud liikunud ka sel aastal ülesse ja püstitanud uusi rekordeid. Mida siis regulaarseid sissemakseid pensionifondi tegev pikaajaline investor sellistel segastel aegadel tegema peab? Lahenduseks ongi aktsiafondid, sest isegi nendele kõrgele hinnale ja suurele riskile vaatamata teisi tuluteenivaid alternatiive turul lihtsalt ei ole.

„Aga miks alternatiivi pole?“  küsib selle peale tubli penisonikoguja, kelle säästud on paigutatud 50/50 aktsiate ja võlakirjade võrdse jaotusega fondi*. Sellepärast, et selle Eestis kõige levinuma fondivaliku puhul „sööb“ üleüldine võlakirjade negatiivne tootlus ära tulusamate aktsiate tootluse, jäädes mõnel perioodil alla ka inflatsioonile ja andes nõnda investorile hea põhjuse kurtmiseks, et fondis raha ei kasva. Aga ei hakkagi kasvama tänastes tingimustes, sest vähenegi riskikartus sööb tootluse ära.

Eesti inimestel on ääretult madal riskitaluvus, näitas SEB Pensionivalmiduse uuring. Vaid 13% Eesti elanikest on valmis võtma väikest investeerimisriski ning pooled investoritest ei taha oma säästude üldse riskida**. Samas, kui oled alles 20., 30. või isegi 50. eluaastates investor, miks sa peaksid oma pensionifondi summa kõikumisi niivõrd kartma? Sul ja sinu säästudel on ees piisavalt aega, et järgmise turutõusuga taastuda. Tänu riskitalumatusele on suurem osa Eesti investoritest paigutanud oma raha kas võlakirja- või 50/50 aktsia – ja võlakirjafondidesse, kus raha kas kaotab väärtust või lõpmatult võitleb inflatsiooniga ning investor kurb, et tootlust ei ole. Samal ajal Euroopa ja Skandinaavia investorid ei vii oma säästud üle konservatiivsemasse võlakirjafondi ka pensioni saabumisel. Miks meie käitumine erineb Skandinaavia investorist? Sest pensioniikka jõudnud Põhjamaalastel on tavaliselt veel ees paarkümmend eluaastat, mille jooksul kogutud säästude ostujõud võib märgatavalt kasvada ja ei ole mõtet seda kasvu võlakirjafondiga piirata.

Seega, kuigi 100% aktsitest kosnevad pensonifondid võivad olla tundmatud, kallid ja mõnes mõttes ka ebaloogiline samm tänasel investeerimisturul, pole head tootlust otsivale regulaarseid makseid tegevale pikaajalisele investorile täna paremat alternatiivi kui kallis, volatiilne ja riskantne aktsia. Mis siis ikka, tervitused TINAle.

_____________

*61,9% SEB kliente hoiavad oma pensionisäästud progressiivses 50/50 fondis.
** SEB 2018. aasta pensionivalmiduse uuring.

 

 


Gert Vilms
AS SEB Elu - ja Pensionikindlustuse finantsjuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.