Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 07.04.2014
investeerimine | tootlus

Põhilised investeerimisvead

Põhilised investeerimisvead

Nõnda nagu elus, nõnda tehakse vigu ka investeerimisel. Iga investeerimisviga võib tuua kaasa rahalise kaotuse. Kõiki vigu vältida pole võimalik. Enamik vigu on põhjustatud emotsionaalsusest, investeerimise põhitõdede eiramisest või majanduse ja poliitiliste sündmuste väärtõlgendamisest.

Investorid on teinud samu vigu börsikauplemise algusest saati ja eksivad põhitõdede vastu tõenäoliselt ka tulevikus. Siiski saab suuremat osa eksimusi vältida, jäädes investeerimisel rahulikuks, kannatlikuks ja ratsionaalseks. Siin artiklis uurime mõningaid levinumaid investorite vigu ja viise, kuidas neid vältida.

Investeerimisel puudub plaan või strateegia

On vana ütlus, et kui sa ei tea, kuhu lähed, siis viib iga tee sind kohale. Investeerimismaailmas on eesmärgi seadmine väga tähtis. Igal investoril peab olema selge arusaam, mida ta saavutada tahab ja millist riski on ta seejuures valmis võtma. Investor peaks koos-tama oma isikliku investeerimisplaani või -strateegia, arvestades seejuures järgmiste teguritega: investeeringu eesmärk, riski-taluvus, ajahorisont, paigutatav summa, tulevased sissemaksed jm. Kirja pandud plaanist või strateegiast on tulevikus otsuste tegemisel hea juhinduda. See aitab ebaselgetes turutingimustes kinni pidada oma pikaajalisest poliitikast. Väärt plaani olemasolu ja sellest juhindumine ei paku muidugi säärast mängurõõmu kui spekuleerimine (isegi professionaalsetel spekulantidel on oma plaan), kuid tõenäoliselt osutub kavakindel tegutsemine lõpuks tasuvamaks.

Investeerimine peaks rohkem meenutama maali kuivamise või rohu kasvamise jälgimist. Kui soovite põnevust, võtke 800 dollarit ja minge Las Vegasesse,” on öelnud Nobeli premia laureaat ja USA majandusteadlane Paul Samuelson.

Ei teadvustata oma tegelikku riskitaluvust

Enne investeerimisotsuse tegemist peaks investor teadma, kui suurt hinnakõikumist on ta nõus oma eesmärgi saavutamise nimel taluma. Võetav riskimäär oleneb investeeringute ajahorisondist ehk hetkest, millal plaanitakse raha kulutama hakata. Riskitaluvuse määra valides tuleks lähtuda raha kasutusse võtmise ajast, mis omakorda määrab ära investeerimisperioodi pikkuse. See tähendab, et pikaajalist investeeringut plaanivad investorid saaksid – ja võiksid – parema tootluse saavutamiseks rohkem riskida. Näiteks 30 aasta pärast kätte jõudva pensionipõlve tarbeks säästmisel pole nii tähtis, mida aktsiaturg teeb sellel või järgmisel aastal. Isegi kui turud langevad, on neil taastumiseks piisavalt aega. Kui koguda mõne aasta pärast kõrgkooli astuva lapse tarbeks, siis loomulikult peaks investeerima palju konservatiivsemalt.

Tootluse ootus ei ole realistlik

Paljud investorid loodavad investeerimisega saada kiiresti rikkaks: nad teevad oma otsuseid rutakalt, mille tagajärjel võib investeeringute väärtus hoopis väheneda. Teised investorid jällegi ei soovi üldse riskida, kuid ootavad seejuures mõõdukat või suurt tulu. See pole võimalik, sest tasuta lõunaid ei jagata. Vaatame statistikat. Viimase 80 aasta jooksul on aktsiaturgude – kõige kõikuvamate väärtpaberiturgude – aastatootlus olnud inflatsiooni arvesse võtmata peaaegu 10% ja inflatsiooni arvestades 7%. Võlakirjade puhul – mis on vähem volatiilsed, ent mitte riskivabad – on tootlus olnud inflatsiooni arvesse võtmata peaaegu 5% ja inflatsiooni arvestades 2-3%. Hästi tasakaalustatud investeeringute portfell võiks seega teenida aastas tulu inflatsiooni arvesse võtmata 7-8% ja inflatsiooni arvestades 5%. Investorite ootused peaksid olema realistlikud. Kui investor soovib teenida aastas tulu 25%, siis peab ta võtma ka ebatavaliselt suure riski. Lootus saada pikaajalist aastast tulu vahemikus 20–25% viib paratamatult pettumuseni.

Jahitakse mineviku sooritusi

Investeerimise aluspõhimõte on osta odavalt ja müüa kallilt. Miks nii paljud investorid käituvad vastupidisel moel? Peamine põhjus on lähtumine mineviku tootlusest. Liiga paljud paigutavad oma raha sinna, kus eelmistel aastatel läks hästi, ootuses, et eelnev tulevikus kordub. See võib olla absoluutselt vale eeldus. Ainus, mida me saame viimased kolm-neli aastat erakordselt head tootlust näidanud investeeringu kohta kindlalt öelda, on see, et me oleksime pidanud sinna raha paigutama kolm-neli aastat tagasi. Praeguseks on selle investeeringu tõusule viinud põhjused end tõenäoliselt ammendanud. Nn tark raha (professionaalsete investorite raha) liigub mujale ja mitte nii tark raha tuleb asemele. Sellepärast ongi tähtis omada investeerimisplaani või -strateegiat oma kindlate reeglitega, mis ütlevad ette, millal osta või müüa. Teisisõnu: mida rohkem investor suudab oma otsustest hoida emotsioone eemal, seda suurem on tõenäosus saavutada investeerimisel edu. Seda muidugi eeldusel, et seatud plaan on mõistlik ja usaldusväärne.

Kõik munad pannakse ühte korvi

Mineviku põhjal otsustamine on seotud ka sellega, et minnakse ahneks ja paigutatakse kogu raha ühte investeeringusse.
Kui investor usaldab oma ainsat investeeringut täielikult ja paneb kogu raha sinna, siis võib see tunduda esmapilgul mõistlikuna. Aga tegelikult on erakordselt riskantne paigutada kogu oma raha ühte-kahte investeeringusse. Pigem on mõistlik mõelda hajutatuse peale ja mitte panna oma elu jooksul kogutud säästusid ühte korvi.

Panus ühele kaardile võib ennast ära tasuda, kui investoril on õigus, ent samas võib see samm eksimise korral põhjustada ränki tagajärgi. Mõistlik oleks hoida oma raha laialdaselt hajutatud investeeringutega portfellis, kus raha paigutamisel on kasutatud eri varaklasse ja investeerimisstiile. Keskendumine ühele sektorile või fondile teeb investori väga haavatavaks neid valdkondi tabada võivate hinnalanguste korral.

Ei suudeta loobuda

Mõnikord ei taheta loobuda investeeringust, mis ei vasta investori riskitaluvusele või strateegiale. Tagajärjeks on investeeringu väärtuse jätkuv vähenemine. Probleemi põhjustavad inimkäitumise kaks eripära. Esiteks peab investor kahjumiga müües enesele tunnistama, et ostmine oli viga, kuigi toona arvati olevat tegemist hea investeeringuga. Just eksimuse tunnistamine võib mõnele väga raske olla. Teiseks lukustab investor kahjumiga müües oma kahju, mida ta sama investeeringuga tagasi teenida enam ei saa.

Ometi on aeg-ajalt väga oluline veenduda, et investeering vastaks investori riskitaluvusele ja strateegiale. Võib-olla tõesti tasub ootamine end ära ja investeeringu väärtus taastub. Aga võib juhtuda nõnda, et investeeringu käekäik lähiajal ei taastugi ja samas ületab see investori riskitaluvust. Sellisel juhul võib kahjumi tagasiteenimine võtta rohkem aega või tuua veel suuremat kahjumit. Mõnikord on kasulikum kirjutada kaotatud summa korstnasse ja liikuda edasi investeeringutega, mis vastavad riskitaluvusele ning strateegiale.

Ollakse läbematu

Investeerimine nõuab suurt kannatlikkust. Investorid, kellel seda omadust pole, teevad otsuseid kiirustades, mis viib varem või hiljem märkimisväärsete eksimusteni. Eeldades, et investor on valinud sobiva riskiga ja oma strateegiale vastava fondi, peab rahapaigutaja olema valmis tulu saamiseks hoidma investeeringut seal kogu tsükli, et fondi strateegial oleks aega ennast ära tasuda. Kui pikk tsükkel on? Sellele polegi nõnda lihtne vastust anda. See on sama keeruline kui öelda, millal majanduslangus läbi saab. Tegelikkuses jõuab arusaam mõlema otsa saamisest meieni alles mitme kuu pärast, kui meil on tsükli lõppemise kohta piisavalt tõendeid kogunenud.

Järeldus

Ilmselt võiks nimetada veel palju investorite vigu, kuid siintoodud on kõige levinumad. Investorid, kes neid teadvustavad ja püüavad vältida, on saanud oma eesmärkide saavutamisel suurepärase eelise. Eksimuste vähendamiseks tasub meeles pidada järgmist: olge rahulik, kannatlik ja ratsionaalne. Seda isegi siis, kui kõigest hoolimata ei lähe soovitu kohaselt. Alati ei tasu järgida rahvamasse, vaid mõnikord on kasulik võtta hoopis vastupidine seisukoht. See on üks viis, kuidas oma käitumisest välistada emotsioonid. Otsuste tegemise võib delegeerida ka pädevale nõustajale. Enamik ülaltoodud veavältimise lahendustest pole küll põnevad, kuid aitavad see-eest tõenäoliselt kasumit tuua. Ja kas mitte see pole põhjus, mille pärast me investeerime?

Allikad: CFA Institute, Morningstar, Forbes, CNBC, MSN Money

 


Ovidijus Sačilka
SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg

 

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Üldine teave nii investeerimise kui ka väärtpaberite kohta on kättesaadav SEB kodulehel aadressil www.seb.ee/investorkaitse


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.