Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 27.04.2019

Pensionifondid alustavad uues maailmas

Pensionifondid alustavad uues maailmas Foto: Bence Ballas Schottner, Unsplash

Samal ajal kui meedias on vaevalt vaibunud eelmise aasta lõpus toimunud aktsiaturgude languse kaja, on meie kõigi silme all toimunud kiire taastumine. Tugev aasta algus finantsturgudel on aidanud pensionifondidel minema pühkida kogu või peaaegu kogu eelmise aasta miinuse.

SEB pensionifondid vaatavad alanud aastasse julgelt, kuid on valmis kiireteks taktikalisteks muudatusteks. Majanduskasvu ja ettevõtete tulemuste ootused on tulnud allapoole, mis teisest küljest muudab lihtsamaks nende ootuste täitmise ja ületamise. Näeme võimalusi arenevatel Aasia turgudel ja veidi ettevaatlikumad oleme Euroopa suunal. Mitmekesistame varaklasside valikut ja jätkame kohalike Eesti projektide analüüsimist.

Pensionifondid annavad laenu ja investeerivad börsiväliselt

Aastate jooksul on fondivalitsejad teinud seadusandjale sadu muudatusettepanekuid ja tasapisi jõuab osa neist ka seadustesse. Alanud aastal jõustunud seadusemuudatused on viimaste aastate kaalukaimad. Suurimad muutused on võimalus investeerida kogu portfell aktsiatesse ning paindlikumad võimalused investeerida börsivälistesse firmadesse, sealhulgas Eesti ettevõtetesse.

Nüüdsest pensionifondidel lubatud anda laenu ilma seda laenu võlakirja vormi pakendamata. Pensionifondide konkureerimist pankadega heade projektide finantseerimisel on ette tulnud varemgi, nüüdsest võib see konkurents veelgi elavneda. Pensionifondide trumbiks on ülipikk kapitalibaas ja paindlikkus.

Teise olulise muudatusena saavad pensionifondid nüüd olulise osa oma portfellist investeerida börsil noteerimata ettevõtetesse, kinnistesse investeerimisfondidesse ja kinnisasjadesse. Eestis kauplevad börsil vaid üksikute ettevõtete aktsiad ja võlakirjad ja arvestatav osa kasvust ja väärtusloomest toimub mujal. SEB fondid on börsivälistesse firmadesse läbi erakapitalifondide investeerinud ka varem, nüüdsest on lihtsam ilma teiste fondide abita otse investeerida.

Lisandunud võimalused laenu andmiseks ja börsiväliseks investeerimiseks nõuavad likviidsusriski juhtimist, sest seda tüüpi investeeringud ei ole lihtsalt ja kiirelt realiseeritavad. Pensionifondid kui ülipika investeerimishorisondiga investorid saavad endale ebalikviidseid investeeringuid lubada. See ei tähenda, et fondid peaksid enamiku oma portfellist sellistesse varadesse paigutama. SEB investeerimismeeskonna jaoks ei ole Eestisse investeerimine eesmärk omaette ja olulisimaks on ja jääb parima tulu-riski suhte otsimine pensionikoguja jaoks.

Konservatiivseid pensionifondid võivad nüüdsest võtta kuni 10% ulatuses aktsiariski. Pensionikogujad ei peaks kartma, et konservatiivsed fondid muutuvad liiguljaks – aktsiate ja turvaliste võlakirjade hinnad liiguvad enamasti vastassuunas ja kuni 10% suurune aktsiakomponent võib fondi riskitaset hoopiski kokkuvõttes vähendada. Erialakeeles nimetatakse seda portfelliteooriaks. See teooria töötab ka praktikas.

100% aktsiafond tuleb

Äkilisema meelega investorite rõõmuks tulevad sel aastal turule kuni 100% aktsiariski võtvad fondid. Kolmandas sambas on sellised fondid olemas juba aastaid, nüüd saab see võimalikuks ka kohustusliku kogumise raames. Peale kümneaastast korralikku tõusu aktsiaturgudel tekitab see õigustatud küsimuse, et kas just nüüd on õige hetk aktsiariski peale keerata? Aga teisalt – miks ka mitte? Tõusutsüklid finantsturgudel ei toimi nagu kellavärk ja tõusev turg võib meid üllatada nii oma lühiduse kui pikaealisusega. Pealegi on enamikel pensionikogujatel pensionini veel piisavalt aega, et äkilisemad fondid neile suurt kahju saaks teha.

Tasud vähenevad – jälle!

Pensionifondide tasude langemine on saanud juba pikaajaliseks traditsiooniks ja tasud langesid ka alanud aastal. Sellega tasude vähenemine ei piirdu - aasta lõpus ootab meid ees veel teinegi tasude langetamise voor. SEB valikus on jätkuvalt turu odavaim passiivselt juhitud teise samba fond – SEB Energiline Pensionifond Indeks (valitsemistasu 0,29% ja kogukulu määr 0,43%).

Kõik need uuendused muudavad Eesti pensionifondid pikaajaliselt konkurentsivõimelisemateks. Lühiajaliselt ei tasu neist muudatustest imet oodata ja järgmiste aastate OECD edetabelites meie pensionifondide positsioon ilmselt oluliselt ei muutu. Esiteks muutuvad kümneaastaste perioodide keskmised väga aeglaselt, teiseks eelistab endiselt suur osa kliente hoida oma raha väiksema aktsiaosakaaluga fondides ja kolmandaks on meie inflatsioon Euroala keskmisest kõrgem. Uued võimalused Eestisse investeerida on abiks kohaliku inflatsiooniga rinna pistmisel, kuid uute regulatsioonide positiivset mõju on mõistlik oodata aastate pärast.

Mõne nädala pärast rõõmustatakse paljusid eestimaalasi kokku umbes 150 miljoni euro suuruse tulumaksutagastusega. Lubage endale midagi head, kuid ärge unustage osa süllekukkunud rahast investeerida. Kas siis iseseisvalt või näiteks riigi poolt pakutava maksusoodustuse võimendusega kolmandas sambas.

 


Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.