Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 28.03.2014
inflatsioon | deflatsioon | skt | tarbimismeetod

Levinud majandusnäitajate lihtne seletus I osa

Seda, kas majandusel läheb hästi või halvasti hinnatakse enamasti sisemajanduse kogutoodangu (SKT), töötuse ja inflatsiooni põhjal. Kuid mida SKT ja inflatsioon enesest täpsemalt kujutavad? Siinses artiklis räägin nende mõistete sisu ja omavahelised seosed arusaadavas keeles lahti.

Sisemajanduse kogutoodang (SKT)

Vähemalt korra kvartalis jõuab meieni uudis eelmise kvartali SKT muudust, mis kas ületab analüütikute ootusi või jääb neile alla ning on aluseks järgmistel päevadel avaldatavatele analüüsidele. Laialt levinud arusaamise kohaselt mõõdab sisemajanduse kogutoodang ehk SKT majanduskasvu. Definitsiooni järgi on SKT teatava ajavahemiku (kvartali või aasta) jooksul mingis piirkonnas (tavaliselt riik) kõigi loodud toodete ja teenuste koguväärtus. SKT-d saab mõõta kolmel viisil, mis peaksid andma identse tulemuse.

Levinuim neist on tarbimismeetod, selle puhul mõõdetakse kulutusi. Tulemus saadakse tarbijate, valitsuse ja ettevõtete kulutuste liitmise teel. Seejuures kasutatakse ettevõtete puhul lisandunud väärtuse meetodit, et lõpptoodangus juba varem arvesse võetud väärtuse lisamist mitu korda ei arvestataks. Vastasel korral SKT mitmekordistuks. Näiteks leiva küpsetamisel kasutatud jahu hind on leiva lõpphinda juba sisse arvestatud. Eksporditavad kaubad arvestatakse tarbimismeetodi puhul lõpptooteks. Eksporttoote hind sisaldab riigis toodetud kauba kõiki kulusid, kuigi see kaup müüakse välisriigi tarbijatele. Importkaubad vähendavad SKT-d, sest nende kulud on arvesse võetud teises riigis.

Tarbimismeetodi rakendamisel arvutatakse SKT järgmise valemi põhjal: SKT = T + I + V + (E – IM), mis lahti seletatuna tähendab järgmist:
SKT ehk sisemajanduse kogutoodang = T ehk tarbimine (tarbijate kulutused kaupadele ja teenustele) + I ehk investeeringud (ettevõtete kulutused kapitalikaupadele, nagu seadmed, masinad, hooned jm) + V ehk valitsussektori kulutused (kaupade-teenuste ostmine ja taristuinvesteeringud) + E ehk eksport (välismaale müüdud kaupade tootmiseks tehtud kulutused) – IM ehk import (välismaal toodetud, kuid riigi sees müüdud kaupade tootmiseks tehtud kulutused).

Kust tuleb SKT kasv? Lühiajaliselt mõjutavad sisemajanduse kogutoodangut tarbijate kindlustunne, intressimäärad ja muud majandusnäitajad. Pikaajaliselt on majanduskasvul kolm peamist mõjurit: populatsioon, kapital ja ideed. Majanduskasv oleneb nende kolme omavahelisest koostoimest. Isegi juhul, kui populatsiooni, kapitali ja ideede kombinatsioon toimib õlitatult, eristub trendist alati lühiajalisi kõrvalekaldeid, mis kujundavad majandustsükleid – tõusu ja langust –, ja mida on raske ennustada. Põhjus on lihtne: tsükleid tingib inimeste ratsionaalset käitumist varjutav emotsionaalsus. Ettevõtted eksivad inimeste tarbimise ja oma tuleviku kasumi hindamisel, tarbijad omakorda hindavad valesti enda tegelikku kulutamisvalmidust. Eelneva tõttu on majandusanalüütikutel väga raske ette näha langust, selle ulatust ja algusaega.

Töötus

Peale tarbijate, ettevõtete ja valitsuse kulutuste ning netoekspordi on veel üks näitaja, millel on majanduse seisukorrale märkimisväärne mõju: see on töötuse määr. Ükski teine indikaator ei kajasta nii ilmekalt majanduse tegelikku olukorda. Töötuse määr näitab mittetöötavate, ent aktiivselt tööd otsivate 15–74-aastaste inimeste osakaalu tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Näiteks, kui 10% kogu tööjõust otsib tööd, ent ei leia seda, siis on töötuse määr 10%. Oluline on eristada töötuid ja lihtsalt mittetöötavaid inimesi: mõned õpivad, töötavad kodus, on puudega või peavad pensionipõlve. Neid inimesi tööjõu hulka ei arvestata. Töötuks peetakse isikuid, kes otsivad aktiivselt tööd ja on selle leidmisel valmis kohe tööle asuma. Töötuse määra samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive kasvama tööjõuga samas tempos. Selleks, et töötuse määr langeks, peab tööhõive kasvama tööjõust kiiremini.

Töötasu on sissetuleku peamine allikas ning seetõttu mõjutab tööga hõivatus märkimisväärselt tarbijate meelsust ja majandust tervikuna. Näiteks kõrge töötuse määr viitab üldiselt inimeste väiksemale tarbimisele ja SKT potentsiaalsest kesisemale kasvule või suisa langusele. Madal või langev töötus võib seevastu viidata majandustegevuse laienemisele, kuna inimesed on valmis rohkem kulutama. See on põhjus, miks keskpangad, eriti USA Föderaalreserv, jälgivad töötuse määra suure tähelepanuga ja arvestavad sellega rahapoliitika otsuseid tehes.

Inflatsioon ja deflatsioon

Paljud uuringud on näidanud, et inimesed muretsevad sageli rohkem inflatsiooni suurenemise kui sissetulekute vähenemise pärast.
Inflatsiooniks kutsutakse hinnataseme üldist tõusu. See tähendab inimeste igapäevaeluks vajalike asjade, nagu või, piim, kohv, gaas, arstiabi jm, kallinemist. Ehkki hinnatõus pole inimestele meeltmööda, on mõõdukas hindade kerkimine majanduse kasvamiseks tarvilik. Inflatsioon tekib siis, kui inimesed kulutavad rohkem (suurendavad nõudlust), stimuleerides nõnda majandust.

Majandusele tervisliku mõjuga on inflatsioon vahemikus 2-3% aastas, sellest suurem hinnakasv hakkab majanduse arengut kahjustama. Kokkuvõtlikult öeldes on inflatsioon majandusele sama mis inimesele vererõhk: see ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal.

Hinnatõusu vastand on hindade langus ehk deflatsioon, mille loogikat on inimestel palju keerulisem mõista. Selgitame, miks esmapilgul toredana tunduv nähtus deflatsioon on majandusele kahjulik. Deflatsioon tekib siis, kui tarbijate kulutused enam ei kasva ja hakkavad mõne aja möödudes langema (nõudluse vähenemine). Seda võivad põhjustada mitu asjaolu: majanduse keeruline seis (masu), keskpanga range rahapoliitika, seadusemuudatused, rahvarahutused vm.

Majandusteadlaste meelest kaasnevad eeltoodud sündmustega tugevad emotsionaalsed või psühholoogilised muutused tarbijate meelsuses. Nii ettevõtted kui ka tarbijad näevad tulevikku sel juhul pessimistlikumalt, mille tõttu nad asuvad kulutamise asemel rohkem säästma. Pangad karmistavad laenutingimusi ja ettevõtted lükkavad oma laienemisplaane edasi.

Kulutamise ja laenamise kärbe vähendab nõudlust kaupade ning teenuste järele. Väiksem nõudlus omakorda sunnib tootjaid ja kaupmehi ostjate meelitamiseks langetama väljamüügi hindu. Olgugi et soodsamad kaubad ja teenused tunduvad tarbijale kasulikud, on see alguspunktiks deflatsioonispiraalile, millest väljuda on väga keeruline.

Järgmine joonis kirjeldab deflatsiooni ohtusid ja tekkivat nõiaringi.

Inflatsioon ja töötus on kaks peamist näitajat, mida keskpangad vaatlevad. Euroopa Keskpank jälgib eriti just inflatsiooni, et hoida seda vastuvõetavas vahemikus ehk aastas 2% lähedal.

Kokkuvõte

Majandusteadlaste veidrate võõrsõnade ja keeruliste mõttekäikudega pikitud kõnepruuki on raske mõista. Loodetavasti aitab mõne olulise mõiste seletamine paremini tajuda, milline on nende terminite taha peituvate nähtuste mõju majandusele. Järgmises kuukirjas jätkame tähtsamate majandusmõistete lahti mõtestamist.

Allikas: Greg Ip, „The Little Book of Economics: How the Economy Works in the Real World”

 


Ovidijus Sačilka
SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg

 

 

 

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitada investeerimissoovituse või -nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Käesolev materjal ega siin kirjeldatud tooted ei ole mõeldud levitamiseks või müügiks Ameerika Ühendriikides või isikutele, kes on Ameerika Ühendriikide residendid, nn USA isikud, ning selline levitamine võib olla seadusega vastuolus. SEB ei vastuta eeltoodud teabe põhjal tehtud investeerimisotsuste eest. Esitatud teabe aluseks olevad andmed põhinevad SEB poolt usaldusväärseks peetud allikatel. SEB ei vastuta teabe täielikkuse ja  täpsuse eest ega puuduliku info kasutamise tagajärjel tekkida võiva kahju eest.

Investeeringud aktsiatesse, fondidesse ning muudesse väärtpaberitesse on seotud võimaluste ja riskidega. Investeeringute turuväärtus võib nii tõusta kui ka langeda. Mõnel juhul võivad kahjud ületada alginvesteeringu summa. Välisturgudele investeerimise puhul võivad kasumit mõjutada valuutakursside kõikumised. Kirjeldatud investeerimistoodete ja fi nantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega hõlma viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Enne investeerimisotsuste tegemist soovitame põhjalikult analüüsida kavandatud investeeringu fi nantsilisi, juriidilisi, regulatiivseid, raamatupidamislikke ja maksuküsimusi, samuti tuleks hinnata investeeringuga seotud riske ning investeeringu asjakohasust ja sobivust. Vajaduse korral soovitame küsida põhjalikumat selgitust SEB nõustajalt ja maksuküsimustes vastava ala spetsialistilt. Üldine teave nii investeerimise kui ka väärtpaberite kohta on kättesaadav SEB kodulehe aadressil www.seb.ee/investorkaitse.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.