Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 11.04.2016
investeerimine

Investeerimise seitsmevõistlus – erinevad investeerimisstrateegiad

Investeerimise seitsmevõistlus – erinevad investeerimisstrateegiad Foto: SEB

Investeerimist võib võrrelda jooksmisega: nagu tervisejooksu harrastamiseks ei pea olümpiavõistleja tasemel treenima, ei pea investeerimisel  olema tipptasemel fondijuht.

1.Osta-ja-hoia strateegia seisneb hea mainega aktsiate ostmises küllaltki pikaks ajaks. Selle eesmärk on panustada sellele, et pikaajaliselt investeerides te võidate.

2. Portfellimeetodiga investeerite eri varaklassidesse nagu aktsiad, tooraineid jt. Osta-ja-hoia strateegia ja portfellimeetodi tugevus seisneb selles, et need on lihtsad, tehingukulud on madalad ning investeering kasvab koos majandusega. Nõrkusena aga võite kogeda pikki perioode, kus investeering on miinuses, mistõttu on soovitatav investeeringuid ajaliselt hajutada.

3. Kasvumeetod on strateegia, kus investor otsib ettevõtteid, sektoreid või regioone, millel on kiiresti kasvav käive, kasum, klientide arv, rahavood vms. Varade kasvades saab investor sellest osa, seega on see pikaajaliselt mõistlik investeering, ent on oht, et varasid hinnatakse üle. Seda põhjusel, et kui nt tehnoloogiavaldkonna aktsiad käituvad üsna äkiliselt – tõusevad ja langevad korraga palju –, siis võib ka nende hind mõneks ajaks kerkida kõrgemaks kui aktsiad tegelikult väärt on, mis toob kaasa nende nn ülemaksmise.

4. Suhtarvude meetod on levinuim aktsia analüüsi viis, kus investor otsib suhtarve, mis näitavad, millised väärtpaberid on võrreldes saadava tuluga odavad. Saate sõeluda suure hulga ettevõtjate vahel ega pea süvenema iga ettevõtte detailidesse, kuna otsustate suhtarvu põhjal. Teisalt – kui te piisavalt ei süvene, ei pruugi te märgata, miks mõnel ettevõttel on odav hind (nt on see pankroti äärel). Samuti tasub meeles pidada, et mineviku suhtarvud ei ole lubadus tuleviku jaoks ja tuleviku suhtarvud põhinevad prognoosidel.

5. Rahavoogude meetodi puhul võrdleb investor vaadeldava väärtpaberi hinda selle tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega. Siin tuleb silmas pidada kahte asja: raha ajaväärtust, mille kohaselt raha on praegusel hetkel väärt rohkem kui sama raha hulk tulevikus, ning diskonteerimist – tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Meetod on väga põhjalik ja võimaldab pikaajalise investeeringu korral arvestada kauge tuleviku hinnanguliste tulemustega, samas ka väga ajamahukas, nõudes suuri teadmisi finantsanalüüsimeetoditest.

6. Fundamentaalne kvalitatiivne meetod sarnaneb kõige enam kõhutunde põhjal otsustamisele – investeerides tuginetakse kvalitatiivsetele faktoritele ja ideedele, nagu nt ettevõtte juhatuse muutumine, sõda nafta tootmispiirkonnas, usk mõnda visionääri vms. See meetod võtab arvesse faktoreid, mida ei saa või polegi mõistlik kvantifitseerida (ka arvandmetel on puudusi), kuid on ebamäärane, mistõttu selle toimimist on võimatu ette ennustada.

7. Tehnilist analüüsi kasutades keskendub investor väärtpaberi fundamentaalsete faktorite asemel hoopis hinnale ja selle seaduspäradele eesmärgiga prognoosida hinnaliikumist. Tehnilise analüüsi kohaselt kajastub kogu informatsioon (fundamentaalne, psühholoogiline, poliitiline jm) hinnas. Meetod ütleb teile, kuidas asjad on, mitte kuidas nad peaks olema, teisalt on seda raske õigesti kasutada ning mõista.

Mõistagi ei tööta ükski meetod 100%, oluline on nende toimimise tõenäosust teie kasuks kallutada, neid omavahel kombineerida. Heas investeerimisstrateegias on lisaks meetoditele olulised ka valitud strateegiast kinnipidamine ning riskiga toimetuleku oskus. Mõelge enne tehingut alati läbi, kas tegu on pika- või lühiajalise investeeringuga, miks te seda teete ning millisel ajahetkel ja mis tingimus-tel tehingust väljuda soovite. Teisisõnu – ostke odavalt, müüge kallilt ja pidage meeles, et iga euro, mida te ei kaota, on võidetud euro.

Lugege lisaks: Mida aktsiatesse investeerides silmas pidada?

 


Tuuli Elstrok
vabakutseline ajakirjanik

 


Artikkel põhineb SEB Marketsi analüütik Kristofer Vähi loengul investeerimisseminaril „Rahajõustik” 29.03.2016.

Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks. Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.