Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 24.03.2016
investeerimine | investeerimisrisk

Investeerimine – kas 100 m jooks või maraton?

Investeerimine – kas 100 m jooks või maraton? Foto: SEB

Finantsturge on buumide kõrval raputanud paljud krahhid, mille käigus on aktsiad lühiajaliselt kaotanud isegi kuni 90% oma väärtusest. Ometi näitavad finantsturgude graafikud viimase ligi 200 aasta jooksul tugevat tõusutrendi. Hoolimata mõningatest paigalseisu perioodidest on nii aktsiad kui võlakirjad pikas perspektiivis pakkunud korralikku tootlust.

Millesse investeerida?

Finantsinvestorid vaatavad tavaliselt kahte gruppi: aktsiaid ja võlakirju. Aktsia on väärtpaber, mis annab võimaluse ettevõttesse investeerida osaluse omandamise kaudu ja saada osa ettevõtte väärtuse kasvust ja kasumist. Samas tuleb aktsionärina arvestada, et ettevõtte pankroti korral kaotab aktsionär üldiselt kogu investeeringu. Seetõttu sobivad aktsiad pigem riskivõtjaile investorile. Võlakiri on väärtpaberi kujule viidud laen, millelt selle omanik teenib intressi.  Võrreldes aktsionäriga on võlakirjaomaniku risk väiksem, ent ka saadav tulu on madalam. Seetõttu on ajalooliselt aktsiate tootlus võlakirjade omadest kõrgem olnud. Tihti kõrvutatakse aktsiaid ja võlakirju toorainete (nt kuld) ja kinnisvaraga. Samas tuleb silmas pidada, et kuna volatiilsus ehk hinna kõikumine ühe tooraine puhul võib olla üsna märkimisväärne, siis ei tasuks oma investeerimisportfelli üksnes ühele metallile üles ehitada.

Majandustsüklile on iseloomulikud neli etappi: buum, langus, kriis ja taastumine. Buumi ajal teevad ettevõtted suuri investeeringuid (võtavad laenu, rajavad tehaseid, avavad esindusi jne). Ka eraisikud tarbivad sel ajal palju ja see hoiab majandust kiires arengus. Inflatsioon kiireneb ning tekib arvestatav palga- ja hinnasurve. Buumi ohjeldamiseks tõstavad keskpangad intressimäärasid, mille tulemusel muutub laenamine kallimaks ja huvi selle vastu väheneb. Langusperioodil ei julge inimesed enam tarbida, ettevõtted koondavad töötajaid, inflatsioon aeglustub ja hinnasurve väheneb. Sellises olukorras alandavad keskpangad intressimäärasid, et majandust taas turgutada. Sageli lähevad nad aga piduri vajutamisega liiale ning langus võib veelgi süveneda. Kriisile järgnevas taastumise etapis hakatakse taas investeerima ja tarbima. Muidugi võib majandustsüklis esile tulla erandeid, kus näiteks taastumise etapist toimub langus tagasi kriisi (seda nimetatakse W-kujuliseks ehk kaksikpõhjaks).

Kuidas varaklassid majandustsükli etappides käituvad?

Buumi ajal on tulusam investeerida riskantsematesse varaklassidesse, näiteks aktsiatesse ja kinnisvarasse; inflatsiooni kiirenedes võivad ka toorained tõusuks lisatõuke saada. Võlakirjad on selles olukorras suured kaotajad – kui inflatsioon suureneb, ei tundu 3% aastas pakkuv võlakiri kuigi atraktiivne. Languse etapis hakkavad aktsiaturud kukkuma ja võlakirjad tõusma, saades hoogu juurde intressimäärade langetamisest. Selline olukord mõjub kehvasti tooraine hindadele, mis liiguvad pigem aktsiatega samas tempos ja on seotud inflatsiooniga. Üldiselt võib aktsiate ja võlakirjade puhul täheldada vastassuunalisi hinnaliikumisi: kui aktsiad langevad, siis võlakirjad langevad, kuid on olnud ka perioode, kus nad liiguvad sarnaselt ühes või teises suunas.

Arvatakse, et aktsiaturgude ja majandustsüklite vahe on pool aastat, st aktsiaturgudel jõuab põhi kätte umbes pool aastat enne majandustsükli põhja. Sama kehtib buumi kohta. Kuna ennustamine on pea võimatu, tasub jälgida ka ajakirjanduse pealkirju: optimistlikud pealkirjad viitavad sellele, et mõistlik on tasapisi riski vähendada, negatiivselt meelestatud pealkirjade valguses võiks aga riski suurendada.

Riski all peetakse silmas eelkõige väärtpaberi hinnaliikumise volatiilsust (ehk kõikuvust): mida suurem on volatiilsus, seda suurem on risk. Aktsiate liikumine on näiteksvolatiilsem, mistõttu nende risk on üldjuhul kõrgem. Kui aga kombineerida omavahel kõrge riskiga aktsiad ja madalama riskiga võlakirjasid, siis võib selle tulemuselportfelli kogu risk üllataval kombel olla väiksem kui kummalgi väärtpaberil eraldi. See tuleneb mainitud võlakirjade ja aktsiate vastassuunalise hinnaliikumise efektist, kus aktsiad ja võlakirjad tasakaalustavad teineteist. Kokkuvõttes tulekski kombineerida üksteist tasakaalustavaid instrumente või varaklasse, parandades seeläbi oma portfelli tulu ja riski suhet. Seetõttu võivad olla investeerimisportfellis näiteks aktsiad ja valitsuse võlakirjad teineteisele heaks kaaslaseks.

Artikli aluseks on SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva loeng investeerimisseminaril „Rahajõustik” 15. märtsil 2016.

 


Tuuli Elstrok
ajakirjanik

 

 

Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.
Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.