Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 17.04.2019
pension | pensionikogumine

II samba likvideerimise eest maksavad meie lapsed

II samba likvideerimise eest maksavad meie lapsed Foto: David Colderon, Unsplash

Ajal, mil koalitsioon on lihvimas kokkuleppeid ja käsitlemas ühiskonnaolulisi küsimusi, tugevnevad ka pikemat ajahorisonti omavate inimeste hääled. Viimasel nädalal on investeerimisvaldkonna eksperdid formeerunud II samba ringkaitse, tuues välja, miks ei tohiks olemasolevat süsteemi likvideerida, vaid pigem tuleks mõelda reformimisele.

Pensionifondide investeeringud ei mõjuta üksnes pensione. II samba ressursid, millele professionaalsed investorid otsivad parimaid võimalusi kasvuks, on investeeritud Euroopa ja suures osas ka Eesti majandusse. Tänu sellele on riigi majandus stabiilsem, võimaldades uusi töökohti ja majanduslikult tugevaid ettevõtteid. Eestis tegutsevad finantsasutused on investeerinud Eesti tänaste ja tulevaste pensionäride ressursse põllumajandus-, logistika-, ehitus- ja tööstusettevõtetesse ning Finance Estonia andmetel on selliseid ettevõtteid enam kui 100.

Pensionisüsteemi lõhkudes paneme tulevased maksumaksjad keerulisse olukorda.  Pensionikassa rahastamiseks tuleb valida lisaks pensioniea tõusule, mis on juba seadusesse sisse kirjutatud, veel kaks varianti:
• üldise maksukoormuse tõus
• töökohtade loomine ja võõrtööjõu kasutamine, mis suurendaks maksumaksjate hulka.

Vabatahtliku pensionisambaga on liitunud vaid iga seitsmes teises sambas osaleja, vaatamata riigipoolsetele suurepärastele maksusoodustustele nii kogumis- kui ka väljamaksefaasis. Teisisõnu: tavainimene eelistab igal juhul pensioniks kogumise asemel tarbimist siin ja praegu. Pensioniks kogumine peab olema reguleeritud selliselt, et enamik ühiskonna liikmetest ei vaju pensionile jäädes vaesusesse, vaid on endale kogunud teatava rahalise tagavara. Tuginedes kliendiuuringutele, saan öelda, et jättes kogumise vabatahtlikuks, hakkavad inimesed pensioni peale mõtlema alles 40. eluaastate teises pooles. See aga on liiga hilja, et pensioniks arvestatavat summat kokku saada. Kogumise teeb mõttekaks just pikk periood ja võimalus saavutada nn liitintressi efekt. See tähendab, et fondi teenitud tootlus hakkab omakorda tootlust teenima.

Investeerimine ehk oma raha väärtuse kasvatamine ei ole igaühele jõukohane tegevus. Seega ei tasuks olla sinisilmne ning loota, et kõik, kes saavad oma säästud II sambast kätte, tormavad kohe investeerima.

Eesti on välja töötanud hea süsteemi oma pensioniplaani loomiseks. See aga ei tähenda seda, et võiksime loorberitele puhkama jääda ning vajaminevad pensionireformid unustada. Kohustuslik kogumine ja varade professionaalne juhtimine on võimalus, mis arvestab inimloomuse nõrkustega ja aitab leevendada meie sajandi suurimat probleemi: töötava elanikkonna vähesust ja pensionäride rohkust. Paljude Eesti elanike jaoks on II sammas ainuke kapital, mida nad on oma elu jooksul kogunud. Muid sääste neil pole ega tule.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin on tegelenud pensioniteemadega alates 2001. aastast. Peeter on võtnud fookusesse Eesti elanikele pensioni keerukate tahkude selgitamise, sest kui ollakse teemast teadlikud, siis osatakse näha ka võimalusi oma tuleviku edukamaks muutmiseks.

 

 


Peeter Schamardin
AS SEB Varahalduse äriarendusjuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.