Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 18.02.2014
hajutatus | riskid | varaklassid

Hajutatuse ja varaklassidevahelise jaotuse põhimõtted

Mõni aeg tagasi kirjutasin levinuimatest investeerimisvigadest ja moodustest, kuidas neid vältida. Üks neist vigadest on kõigi munade ühte korvi panek. Selle vea vältimiseks on parim viis hajutada oma raha mitme investeeringu vahel.

Mõiste „hajutatus” tähendab investeeringute jaotamist mitme varaklassi vahel, mis omakorda on jaotatud mitmesse instrumenti. Sarnase tähendusega mõiste on „varaklassidevaheline jaotus”. See erineb vaid veidi ja tähendab investeerimisportfellis varaklasside osakaalude määramist ning olukorra muutumisel ka nende osakaalude ümber kujundamist. Selles kuukirjas selgitame lähemalt investeeringu jaotamise olemust ja tähtsust, täpsemalt räägimegi hajutatusest ning varaklassidevahelisest jaotusest.

Hajutatus vs varaklassidevaheline jaotus

Kas olete tähele pannud, et tänavakaubitsejad müüvad sageli näiliselt seondumatuid asju, näiteks vihmavarje ja päikeseprille? Esialgu võib see tunduda veider, sest millal tahaks keegi osta mõlemat korraga. Ilmselt mitte kunagi. Siin ongi asja iva. Välimüüjad teavad, et vihma ajal on lihtsam müüa vihmavarje ja päikeseprillid ei lähe siis hästi kaubaks. Päikesepaisteliste ilmadega on vastupidi. Ent müües mõlemat toodet korraga – oma tootevalikut hajutades – vähendab kaupmees müügitulu kõikumise riski ja tasandab erinevusi päevade läbimüügi vahel.

Investeerimises tähendab hajutatus tegevust, kus raha paigutatakse riski vähendamiseks eri varadesse. Kaasates varaklasse, millelt saadav tulu liigub samades tingimustes vastandlikult või mille omavaheline seos on väike, saate end kaitsta märkimisväärse kahju vastu. Veelgi enam: sobitades õiged investeeringugrupid omavahel, on teil võimalik kaotusi piirata ja väärtuse kõikumist vähendada, ilma et peaksite selleks ohverdama suure osa kasumist.

Varaklassidevaheline jaotus näitab teie portfellis olevate investeeringute proportsiooni: kui palju on paigutatud aktsiatesse, võlakirjadesse, toormetesse, rahasse ja teistesse varaklassidesse. Varaklassidevaheline jaotus on tähtis, sest peamiselt just sellest oleneb, kas te oma finantseesmärgi saavutate.

Kui riskite liiga vähe, siis ei pruugi te teenida piisavalt tulu. Näiteks kui olete noor ja kogute raha selliseks pikaajaliseks eesmärgiks nagu pension, siis soostub enamik finantsnõustajaid väitega, et teie portfellis peab olema kasvõi veidigi aktsiaid või aktsiafonde. Kui aga portfell sisaldab liiga palju riski, siis võib vajalikul hetkel olla raha loodetust vähem. Peamiselt aktsiatest või aktsiafondidest koosnev portfell ei sobi lühiajaliseks investeeringuks, nagu näiteks järgmise aasta perepuhkuse raha paigutamine.

Hajutamine on strateegia, kus raha jaotatakse mitmesuguste investeeringute vahel, lootes, et kui ühe investeeringu väärtus väheneb, siis teised investeeringud korvavad ja isegi ületavad selle kaotuse. Varaklassidevaheline jaotus tähendab portfelli varaklasside omavahelise proportsiooni kindlaks määramist. Mõnikord kasutatakse neid mõisteid sünonüümidena. Kuid mitte kõik varaklasside jaotused ei paku piisaval tasemel hajutatust. Näiteks portfell, kus aktsiad on ühtlaselt jaotatud USA, Euroopa ja Jaapani vahel, ei kaitse investeeringut aktsiaturgude ülemaailmse languse korral.

Allolev tabel demonstreerib varaklasside käekäiku erinevates turutingimustes ja näitab, miks on investeeringu hajutamine oluline. Ajalooliselt on mõned varaklassid liikunud üldjuhul vastandsuunas, mõned samas suunas ja mõnede varaklasside liikumisel pole omavahelist seost.

Varaklassi käekäik erinevates majanduskeskkonna tingimustes (1976–2010)*

*Aktsiaid esindab S&P 500 indeks, võlakirju Barclays Capital U.S. Treasury indeks ja toormeid S&P Goldman Sachs Commodity indeks.

Portfelli hajutamine ja varaklassidevaheline jaotamine

Portfelli hajutamiseks ei piisa investeeringu liigendamisest varaklassideks, ka ühe klassi sees on mõistlik paigutada munad mitmesse korvi. Portfelli koostades peate lisaks sellele, et jaotate investeeringu aktsiate, võlakirjade, toormete ja muude varaklasside vahel, jaotama ka igasse varaklassi tehtud panuse laiali mitme paigutusena. Oluline on teha kindlaks need varaklassi segmendid, mille turuliikumised lahknevad. Pärast seda saate otsustada, kui palju nendesse segmentidesse investeerite.

See on medali üks külg. Teine oluline ülesanne on hoida neid jaotusi ka aja möödudes. Selleks tuleb portfelli rebalansseerida ehk taastasakaalustada. Nimelt kasvab mõne investeeringu väärtus ajas teistest enam ja see viib portfelli osakaalud paigast ära. Rebalansseerimine on portfelli algsete osakaalude taastamine. Seda tehes väldite mõne varaklassi soovimatut ülekaalu ja taastate portfelli soovitud riskitaseme. Näiteks kui portfelli koostades olete paigutanud 50% investeeringust aktsiatesse, siis mõne aasta pärast võib aktsiaturgude tõus olla suurendanud aktsiate väärtuse osakaalu 70%-ni. Algselt määratud suhte taastamiseks tuleb portfell rebalansseerida, selleks on kolm teed.

Üks võimalus on müüa ülekaalus olevaid aktsiaid ja lisada saadud raha eest alakaalus olevaid investeeringuid. Teine viis on soetada alakaalus varaklassi juurde uusi investeeringuid. Kolmas lahendus võimaldab lisaraha eest suurendada alakaalus olevaid osalusi ulatuses, mis taastab algse tasakaalu.

Mõni finantsekspert soovitab rebalansseerida korrapäraste ajavahemike möödudes, näiteks iga 6 või 12 kuu järel. Teiste meelest on seda mõistlik teha siis, kui mõne varaklassi osa on kasvanud või kahanenud varem kindlaks määratud protsendist rohkem. Mõlemal juhul kipub rebalansseerimine paremini toimima siis, kui seda teha pigem harvemini.

Raske on raha välja võtta parajasti head tootlust pakkuvast varaklassist ja paigutada see kehva tootlusega varaklassi. Kuid see võib olla tark tegu. Vähendades praeguste võitjate osakaalu ja lisades kaotajaid, sunnib rebalansseeriv investor end ostma odavalt ja müüma kallilt.

Avatud investeerimisfond

Investeeringute hajutamine ja varaklasside vahel jaotamine võib näida nii keeruline, et mõnele tundub lihtsam oma investeeringuid hajutada investeerimisfondi kaudu.

Avatud investeerimisfond on raha paigutamiseks loodud vahend, mis kogub paljude investorite raha kokku ning paneb selle aktsiatesse, võlakirjadesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. See lahendus teeb väikeste summade hajutamise paljude investeeringute vahel lihtsaks. Siiski ei pruugi avatud investeerimisfond pakkuda asjakohast hajutatust, eriti juhul, kui fond keskendub vaid ühele varaklassile. Kui investeerite kitsale valdkonnale orienteeritud fondi, on teil piisava hajutatuse saamiseks vaja investeerida mitmesse fondi. Tõenäoliselt toob see kaasa lisakulusid, mis vähendavad rahapaigutuse tootlikkust. Seega tuleb enne portfelli hajutamise viisi valimist arvestada kaasnevate kuludega.

On olemas fondid, mis hajutavad investeeringuid mitme varaklassi vahel ja ka varaklasside sees. See võib olla parim lahendus investoritele, kes soovivad mõlemad tööd jätta asjatundjate hooleks, vajades aktiivset investeeringute juhtimist. Tavaliselt on need investorid, kellel pole portfelli koostamiseks ja juhtimiseks aega või kes soovivad kulusid kokku hoida või investeerivad regulaarselt väikeste summadega.

Fondi valides on väga tähtis teha kindlaks, kas fondijuhi eesmärk on ainult suuremat tulu teenida või on seejuures ka risk piiritletud. Kui fondijuhil on mõlemad eesmärgid olemas, saab investor valida oma riskitaluvusele vastava fondi, mille oodatava tulu ja riski suhe on parim. Oluline on vaadata, kas fondijuht on pikema aja jooksul suutnud säilitada soovitud riskitaseme. Nii saate olla kindel, et teie valitud risk vastab esialgu kavandatule.

Kokkuvõte

Millise jaotusega portfell koostada või millist hajutamisviisi kasutada, oleneb koostaja eelistustest. Siin on aga kaks peamist asjaolu, millest valik suuresti oleneb: teie riskitaluvus ja plaanitava investeeringu kestus.
Risk on alati seotud tootlusega ja vastupidi. Olete kindlasti kuulnud vene vanasõna „Kes ei riski, see šampanjat ei joo”. Teades, kui palju olete valmis riskima, saate püüelda suurima tulu pole, mida teie riskitaluvus võimaldab. Seda võib saavutada hajutatuse ja varaklassidevahelise jaotuse abil.

Allikad: U.S. Securities and Exchange Commission, Forbes, Investopedia

 


Ovidijus Sačilka
SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg

 

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Üldine teave nii investeerimise kui ka väärtpaberite kohta on kättesaadav SEB kodulehel aadressil www.seb.ee/investorkaitse


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.