Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 23.04.2020

Déjá vu finantsturgudel: langusele järgneb ükskord tõus

Déjá vu finantsturgudel: langusele järgneb ükskord tõus Foto: Micheile Henderson, Unsplash.com

Viimasel kuul finantsturgudel ja inimeste pensionikontodel toimunu on tekitanud rohkelt küsimusi ja ebakindlust. On arusaadav ja inimlik, et inimesed ei küsi headel aegadel, miks on pensionisäästude väärtus kasvanud, vaid küsitakse ikka keerulisematel aegadel, miks on väärtus vähenenud.

Samuti on väga inimlik juba toimunud languse järel asuda väärtpabereid müüma või siis pensionifondi vähemriskantsema vastu vahetama. Meist keegi ei tea, kui sügavaks võib käimasolev kriis kujuneda, kuid meil on võimalus õppida eelnevatest kriisidest.

Sõnaühend déjá vu viitab olukorrale, milles oleme juba varem olnud. Ka käimasolev langus ei ole finantsturgudel sugugi esimene ja mitmetel portfellihalduritel on see juba kolmas suurem kriis läbi elada.

Viimase saja aasta jooksul on olnud kuus aastat, kui maailma suurim, USA aktsiaturg on langenud üle 20%. Ühegi sellise kriisiga ei saabunud maailmalõpp ja turud on kriisidest taastunud. Ettevõtted on jätkanud laienemist, innovatsioon on jätkanud meie elu lihtsustamist ning maailmamajandus on jätkanud kasvamist – koos sellega on pikaajalises kasvutrendis ka aktsiate hinnad. Ka Eesti pensionifondid on läbi elanud juba mitmeid suuremaid ja väiksemaid langusperioode, kuid sellegipoolest on tootlused tegevuse algusest positiivsed ja enamike fondide puhul ületavad ka inflatsiooni.

Finantsturud ennetavad reaalmajandust

Kui majandusprotsessid toimuvad suhteliselt aeglaselt ja inertselt, siis finantsturgudel käib kõik väga kähku. Kahe nädalaga 30% kaotust käib kiiresti, samas kui koroonahirmus ettevõtete tegevuses ja inimeste sissetulekutes justkui polegi veel väga palju toimunud. Finantsturge võib vaadata kui kollektiivset aju, mis üritab ennetavalt hinnata ettevõtetes ja laiemalt majanduses toimuvat. See „kollektiivne aju“ reageerib juba ette ja sellele ajule on omane ka emotsionaalsus – sageli reageeritakse emotsionaalselt üle nii üles- kui allapoole.

Seetõttu tasub endalt alati küsida, kui negatiivse stsenaariumiga on finantsturud juba arvestanud? Pelgalt tulevikus saabuv uudis, et maailma majanduskasv saab koroonaviiruse tagajärjel olema sügavas miinuses, ei pruugi aktsiatele enam negatiivset mõju avaldada, sest kõik juba eeldasid seda nagunii. Ettevõtte kvartalikahjum ja dividendide tühistamine võib viia aktsia hoopis tõusule, sest juba oodatud fakti konstateerimine ei muuda ju sisuliselt seda aktsiat vähematraktiivseks.

Kui uudistes alles hakatakse rääkima saabuva kriisi sügavusest, võivad aktsiaturud juba vaadata sellest negatiivsusest läbi ja keskenduda olukorra paranemise võimalustele. Ka eelmise, 2008.–2009. aasta kriisi ajal asusid aktsiaturud märtsis 2009 tõusule, ehkki meedias domineerisid endiselt nukrad toonid ja paljude riikide majandustes seisis raskem veel ees.

 

 

 


Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.