Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 24.04.2019
võlakirjad

Appi ta kukub…

 Appi ta kukub… Foto: Mark Finn, Unslpash

Maailmas on hinnanguliselt üle 100 000 börsil kaubeldava aktsia ning on selge, et aeg-ajalt tabab mõnda neist mõni vähemalt näiliselt väga ebasoodne sündmus. Sellise uudise mõjul aktsiahind tavaliselt kukub järsult. Hiljutistest näidetest selliste sündmuste kohta võib välja tuua Boeingut seoses lennuõnnetustega, Volkswagenit seoses emissiooniskandaaliga või panku seoses rahapesukahtlusega.

Mida see tähendab ettevõtte ja investeeringu jaoks, kui aktsiahind järsult langeb?

Aktsiahinna langus ei tähenda seda, et ettevõte käive, kasum või raha kassas oleks päevapealt vähenenud. See ei tähenda ka seda, et ettevõte hakkab maksma vähem dividende. Küll aga tähendab see investorite ootust just nendele asjadele. Aktsiahind on laias laastus peegeldus sellest, kui palju on investorid nõus maksma tulevikus teenitava võimaliku rahavoo eest. See investori oodatav raha võib olla kas dividendide näol või lihtsalt ettevõtte kasvu näol, mis isegi, kui seda välja ei maksta, tähendaks suuremat kasumiootust ja seega suuremat aktsionärile kuuluvat rahahulka. Kui nüüd aga tuleb välja mingi asjaolu, mis paneb investoreid kartma, et võib olla on tulevikus need rahavood siiski väiksemad kui oodatud, siis järelikult ei ole sellel aktsial ka investori jaoks nii suurt väärtust. Selle mõttekäigu tulemusel otsustavad osad investorid ettevõtte osaluse maha müüa ja müügi surve all hind langebki.

Võtmeküsimus on nüüd see, mil määral on tegu investorite üle reageerimisega ja mil määral on asi ka tegelikult tõsine.  Kuna aktsiatel on kaks tendentsi – pikaajaline tõusutrend ja lühiajaliselt keskmise poole tagasipöördumine (mean reversion) – siis annab pärast kukkumist ostmine teoreetiliselt teatava eelise. Aga see statistiline eelis on õhkõrn ja lühiajaline ning toimib sellisel kujul ainult juhul kui investor ostab süstemaatiliselt alati kui mõni aktsia teeb läbi tavapärasest märkimisväärselt suurema päevase kukkumise. Üksikute ostude korral ei ole tulemus oluliselt parem mündiviskest. Lühiajaliselt võib turg paanika kiiresti unustada, kuid pikemaajaliselt kipuvad nõrkust näitavad aktsiad turukeskmisele alla jääma. Pole ju Volkswagen taastunud veel dieselgate’i eelsetele tasemetele ega British Petroleum näinud oma naftalekke eelseid hindu.

Kui läheneda mittesüsteemselt, vaid püüda üksikute sündmuste puhul hinnata mõju ulatust, siis seda teha on erakordselt keeruline ja kindlasti on maailmas investoreid, kellel on teist hulga rohkem informatsiooni asjatundliku otsuse tegemiseks. Üks viis sellist olukorda ära kasutada on osta pärast langust ettevõtet, mida olete tükk aega jälginud, mille puhul olete pikaajaliste edutegurite osas suhteliselt kindel ja usute, et lühiajaline skandaal pikka plaani oluliselt ei mõjuta. Kindlasti aga ei tasu järgmisi Boeinguid ja Volkswageneid osta pelgalt sellel põhjusel, et hind on ahvatlevam kui enne. Ka asjaolud on muutunud ning olukorrad olid ja on palju keerulisemad, kui keskmine investor saab avalikult kättesaadava info põhjal eeldada.

Kristofer Vähi - Üks meeldejäävamaid investeerimise valdkonna noori spetsialiste, Kristofer Vähi on teinud oma erialal peadpööritava karjääri, juhtides juba 26-aastaselt SEB Markets osakonda. Tartu Ülikoolis majanduse kõrghariduse omandanud Kristofer töötab finantsturgude alal 2013. aastast ning on näidanud ennast osava kõneisikuna investeerimise valdkonnas.

 

 


Kristofer Vähi
SEB Markets osakonna juht

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.