Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Investeerimine - 25.09.2017
investeerimine

5 näitajat, mida iga investor peaks jälgima

5 näitajat, mida iga investor peaks jälgima Foto: SEB

Finantsturgudel on lõputus koguses muutujaid ja faktoreid, mis väärtpaberite hinda pidevalt mõjutavad. Mõni investor jälgib ja analüüsib detailselt suurt hulka näitajaid ning kasutab paljusid investeeringu hindamise meetodeid.

Teised jällegi keskenduvad mõnele üksikule lemmiknäitajale. Kolmandad ignoreerivad selliseid tegureid täielikult ja investeerivad lihtsalt järjepidevalt, hoolimata lühiajalistest turutingimustest.

Kõik lähenemised võivad toimida, aga igal juhul on investoril kasulik teada, millised sündmused turge liigutavad ja kuidas tuleks neid tõlgendada.

1. Makromajanduse näitajad

Väärtpaberite hind peegeldab seda, millisena nähakse majanduslikku olukorda. Tugevneva majandusega riigi aktsiad ja valuuta üldjuhul kallinevad. Seejuures on majanduse suur pilt väärtpaberite väärtuse koha pealt tihtipeale kaalukam kui üksikute ettevõtete spetsiifilised faktorid. Kui majanduse ja turgude olukord üldiselt paraneb, siis kipub tõusma isegi kaheldava väärtusega ettevõtete hind. Ja vastupidi: kui turul on paanika, siis kaotavad väärtust ka tugevad ettevõtted, kuigi need ettevõtted ei pruugi tegelikult olla madalseisus.

Riikide statistikaametid, keskpangad ja mitmesugused organisatsioonid avaldavad regulaarselt majandusnäitajaid, milleks on näiteks SKP kasv, töötuse määr, inflatsioon, kindlustunde indikaator, impordi-ekspordi statistika. Mida tugevamad on need näitajad, seda atraktiivsemaks muutuvad üldjuhul selles riigis tegutsevate ettevõtete aktsiad ja riigi valuuta.

Seejuures on oluline jälgida nii näitajate muutumist ajas ehk seda, kas näiteks tööhõive paraneb või halveneb, kui ka tegelike ja prognoositud näitajate erinevust. Seda erinevust saate silmas pidada eelkõige suurte riikide puhul, kus enamiku näitajate kohta on juba mitu nädalat varem olemas analüütikute keskmine prognoos, mida siis avaldamise ajal tegeliku numbriga võrreldakse. Kuna turgudel arvestatakse oodatud muutus juba varem hinda sisse, siis võtavad investorid oma positsiooni prognoosi järgi. Tegeliku näitaja avaldamise ajal on oluline just erinevus prognoosist, sest see osa tuleb investoritele üllatusena. Analüütikute keskmisi prognoose suurriikide majandusnäitajate kohta ja majandusinfo kalendrit näete näiteks aadressil www.investing.com/economic-calendar/.

Lugege lisaks: Kuidas mõõta oma riskitaluvust investeerimisel?

2. Ettevõtte näitajad

Lisaks makromajanduse näitajatele oleneb aktsia ja võlakirja hind konkreetsest ettevõttest.

Kvalitatiivsed mõjurid on näiteks:

  • ettevõtte juhtkonna maine ja tegevus,
  • uute toodete turule toomine või
  • ärimudel.

Kvantitatiivsed näitajad on mitmesugused finantsandmed, nagu:

  • käibe ja kasumi kasv,
  • kasumimarginaal,
  • efektiivsus,
  • dividendid,
  • rahavood,
  • kulud jms.

Nende kohta saate infot peamiselt ettevõtte majandusaasta aruandest, mida börsiettevõtted avaldavad tavaliselt kvartaalselt.

Finantsandmetest tasub jälgida näiteks käibe ja kasumi kasvu. See kasv viitab arengule ja sellele, et ettevõttel läheb hästi. Niisugune edu võib hakata aina enam peegelduma ka aktsiahinnas.

Marginaal ehk kasumi osakaal käibest on samuti oluline. Kahanev marginaal võib viidata sellele, et ettevõte on mingit laadi surve all, näiteks kas hinnasõjas, kus käive on madalamate hindade tõttu väiksem, või palgasurve all, kus palgakulu kasvab kiiremini kui müük.

Professionaalne investor vaatab kasumiaruande asemel tihtipeale hoopiski rahavoogude aruannet, mis näitab tegelikku raha liikumist. Näiteks äritegevuse rahavoo suurenemine osutab sellele, et ettevõte on oma põhitegevusega hakanud rohkem raha genereerima ehk siis ettevõte toimib hästi. Bilansis tasub jälgida laenukohustuste jõukohasust, sularaha jääki ootamatuste katteks ja omakapitali suurenemist või vähenemist, mis näitab, kuidas on muutunud firma raamatupidamislik väärtus.

Ettevõtete võrdlemiseks kasutatakse finantssuhtarve, mis kõrvutavad üht näitajat teisega. Näiteks omakapitali tulususe saamiseks jagatakse netokasum omakapitaliga. See suhtarv näitab, kui palju suudab ettevõte omanike kapitaliga raha teenida.

Teised suhtarvud võrdlevad aktsiahinda mõne finantsnäitajaga. Näiteks enim kasutatav hinna-kasumi suhtarv, mis on aktsia hind jagatud ühe aktsia netokasumiga, väljendab seda, kui palju peate aktsia ostuks käima raha välja iga kasumiühiku kohta, mida ettevõte teile teenima hakkab. Mõni kasvava kasumiga ettevõte võib tunduda atraktiivne, aga kui hind on kerkinud rohkem kui kasum, siis ei pruugi ost olla mõttekas.

3. Keskpankade tegevus

Eriti oluliseks on alates globaalsest finantskriisist kujunenud keskpankade roll, sest nemad saavad juhtida baasintressimäärasid ja ühiskonnas käibel oleva raha kogust ning seeläbi majandust toetada või vajaduse korral maha jahutada. Pärast 2008. aasta finantskriisi langetasid keskpangad intressimäärasid, et ettevõttel ja eraisikul oleks soodsam tarbida ning investeerida. Nii loodeti majandust turgutada.

Soovitud efekti saavutamine on olnud oodatust vaevalisem ning reaalmajandus ja finantsturud ripuvad endiselt paljuski keskpankade madala intressimäära tilguti küljes. Seetõttu jälgivad turuosalised pingsalt keskpanga iga liikme sõnavõttu ja otsuseid, püüdes aimata edasist baasintressimäärade kulgu.

Madalam intressimäär ja/või suurem rahapakkumine (kvantitatiivse lõdvendamise programm ehk nn rahatrükk)

  • toetavad küll aktsiahindu, kuna ettevõtetel on odavam laenata ja investeerida;
  • kuid nõrgendavad riigi valuutat, kuna väiksem intress tähendab seda, et vastava riigi valuutas hoiustelt teenitakse vähem intressi.

Kõrgema intressimäära ja/või väiksema rahapakkumise mõju on vastupidine.

4. Poliitika

Kui poliitikas valitseb ebaselgus ja toimub midagi, mis on ootamatu või ohustab status quo’d, siis hakkab poliitika finantsturge oluliselt mõjutama. Päevakajalistest näidetest võib nimetada Brexiti hääletust, 2016. aasta sügisel toimunud USA presidendivalimisi ja hulka tänavusi Euroopa valimisi.

Viimase aasta jooksul on investorid keskendunud palju president Trumpi säutsudele, Brexiti sündmustele, võimalikule Hollandi ja Prantsusmaa paremäärmuslaste võimule tõusule ning Saksamaa parlamendivalimistele. Sellises olukorras liigutavad turgu üsna palju rahvaküsitluste tulemused. Nende põhjal püütakse aimata, milline partei tõuseb võimule ja kuidas selle toimel turud käituvad.

Poliitilised otsused mõjutavad arvestatavalt ka ärikeskkonda. Näiteks pärast seda, kui Trump valiti USA presidendiks, aktsiaturud tõusid. Nimelt eeldati, et ettevõtetele on tema lubatud väiksemad regulatsioonid ja suuremad fiskaalkulutused kasulikud.

5. Nõudlus ja pakkumine

Maailmas on lõputu hulk tegureid, mis igal hetkel turuhindu liigutavad. Selle infokoguse analüüsimine võib käia üle jõu, kuid abiks on üks majanduse universaalne mõõdupuu: nõudlus ja pakkumine. Kui nõudlus millegi järele on suurem kui pakkumine, siis selle vara hind tõuseb: defitsiitset kaupa kõigile ei jätku ja keegi on nõus rohkem maksma, et seda endale saada. Kui pakkumine ületab nõudlust, siis vara hind kukub, sest müüjad peavad tehingu sooritamiseks hinda langetama.

Kuidas mõjutab euro ja USA dollari kurssi ootamatu USA intressikasv? Mõttekäik võiks liikuda nii: USA kõrgem intressimäär tähendab seda, et dollarites raha hoidmise eest teenib investor rohkem intressi, seega muutus dollar just atraktiivsemaks, järelikult nõudlus selle järele kasvab ja investorid hakkavad müüma teisi valuutasid, et dollarit osta. Seega peaks dollar tugevnema ja euro vastavalt nõrgenema.

Kuidas aga mõjutab naftahinda Nigeeria sõjaline kriis? Sõjaline tegevus häirib ilmselt nafta tarneahelat: naftapakkumine võib väheneda, mis omakorda tõstab hinda, sest sama hulk tahtjaid võistleb väiksema naftakoguse eest.

Arutledes, kuidas mingi info mõjutab nõudlust ja pakkumist, saate enamikul juhtudest tuletada, milline mõju on ühel või teisel sündmusel vara hinnale.

Lugege lisaks: Kuidas investeerimisriski vähendada?

 

 

Kristofer Vähi
SEB Advisory Manager

 

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks. SEB ei vastuta ülaltoodud teabe põhjal tehtud investeerimisotsuste eest ning investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes käesolevas artiklis esitatud teabele tuginedes.

Investeering on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.