Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Igapäevased rahaasjad - 21.07.2014
pere rahaasjad | säästmine | noor | lapsed

Rahaasju tuleks hakata õpetama juba lasteaias

Rahaasju tuleks hakata õpetama juba lasteaias Foto: iStock

Uuringud näitavad, et eestimaalaste finantskirjaoskus ehk asjatundlikkus oma rahaasjade korraldamises ei ole kiita. Et kulud tulusid ei ületaks ja ootamatute olukordade lahendamiseks ka sääste koguneks, tuleks sellekohaseid näpunäiteid anda juba lapsest peale.

Rahatarkuse alase õppe puudujääkidele juhivad Tartu Ülikooli ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduste instituudi uuringus tähelepanu ka keskkoolilõpetanud ise. Nende sõnutsi räägitakse koolis küll sellest, miks Euroopa Liit on meie majandusele hea, kuid ei puudutata seda, kuidas õpilane eraisikuna endaga majanduslikult paremini hakkama saaks ja milliseid otsuseid peaks langetama.

Rahateemat puudutavat õppeainet meie kooliprogrammis kahjuks ei ole. On küll majandusõpe, aga see on valikaine, kus keskendutakse ettevõtlusele ning firma asutamisele ja majandamisele, mitte eraisiku rahaasjadele. Pangaliidu finantshariduse toimkonna liige ja SEB eraklientide suuna arendusjuht Triin Messimas toob välja kaks peamist teemat, mida tuleks koolis eraisiku rahaasjadest rääkimisel käsitleda. Need on isiklik eelarve ehk kulude ja tulude planeerimine ning säästmine.

Messimase sõnutsi näitas mullune pangaliidu 9. klassile korraldatud rahatarkuse päev, et paljud õpilased oma isiklikest tuludest ja kuludest teadlikud ei ole. Selgub, et üldiselt annavad vanemad lastele raha siis, kui nad seda küsivad, seetõttu saavad lapsed raha kulutada n-ö piiramatult. Kui igakuist kindlat rahasummat ei ole, siis kaob ka rahaväärtuse tunnetus ja sellest tulenevalt ka oskamatus oma rahaasju planeerida. Nii puudub neil ka täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest.

Sellest lähtekohast koostati ka tänavust rahatarkuse päeva materjali 12. klassile. Eesmärk oli anda keskkoolilõpetajale aimu, milliste küsimustega oma eelarve korraldamisel esimese kursuse tudengid kokku puutuvad. Nad peaksid hakkama mõtlema, kui palju üliõpilasel raha tarvis läheb ja kust see raha tuleb. Selleks pandi kokku näidiseelarve. Õpilased peavad aru saama, et on mõistlik omada ülevaadet sellest, kui suur on tulu ju kulu ning milline summa lõpuks üle jääb. Lisaks sellele on Messimase sõnul vaja õpilastele tekitada mingigi arusaam sellest, mida kuludest üle jääva rahaga teha. Kas hakata koguma? Kas on mõistlik võtta hoopis millegi suurema ostmiseks laenu ja kasutada seda ülejäänud raha laenumakseks?

Teine pool, mida koolilõpetajad Messimase kinnitusel üldse ei adu, on säästmisteema. Noored on mingil määral laenuteemaga kokku puutunud, näiteks kiirlaenufirmade reklaamide kaudu, samuti on nad teadlikud järelmaksust, kuid pikaajalise säästmise ja kogumisega nad end pahatihti ei seosta. Valdavalt arvatakse, et nii noorel inimesel ei olegi veel õigeid sissetulekuid ja säästmine pole võimalik. Messimas aga toonitab, et noortel on kohustuslik sõlmida II pensionisamba leping ja tööle asudes hakkab sellesse sambasse ka raha laekuma. Seega algab pensioniraha kogumine juba varakult, mistõttu tuleb neile pikaajalise säästmise olemusest ja selle olulisusest kindlasti rääkida.

Mida varem hakatakse säästma kas või väikeseid summasid, seda suurem summa tulevikuks, näiteks pensionieaks, koguneb,“ räägib Messimas. Kui aga alustada hilja, siis ei suudeta suuremat summat koguda, sest kogumis- ja investeerimisperiood jääb lühikeseks ning kõrvale pandav raha ei teeni piisavalt lisa."

Messimase hinnangul võiks lastega hakata rahaasjadest rääkima juba lasteaias, et neil tekiks arusaamine, mis üks või teine asi maksab ja et raha saamiseks peavad vanemad tööd tegema. Ka koduse eelarve aruteludesse võiks võsukesi rohkem kaasata, et neil oleks ettekujutus, kui palju tuleb näiteks kommunaalkulude eest maksta. „Ei ole vahet, kas tegemist on nelja-aastase või kõrgkooliprofessoriga – isikliku raha teema kõnetab kõiki,“ kinnitab Messimas.

 


Kaja Koovit
vabakutseline ajakirjanik

 


Oluline info:
Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.

Fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit fondi järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.

Enne investeerimisotsuse tegemist palume tutvuda fondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ja muu fondi kohta avaldatud infoga SEB kodulehe aadressil www.seb.ee/fondid ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.