Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Igapäevased rahaasjad - 18.06.2015
turvalisus

Nutitelefoni tuleb osata nutikalt kasutada

Nutitelefoni tuleb osata nutikalt kasutada Foto: iStock

Tänapäeval on pea igal inimesel nutitelefon, millega käiakse internetis, mängitakse mänge ja tarbitakse muid rakendusi. Kuidas aga toimida, et isiklikud andmed ei satuks seeläbi kurikaelte kätte?

1. Telefon tuleb kindlasti lukku panna.
Kasutage telefoni lukustamiseks PIN-koodi. Vahetada tuleks ka oma SIM-kaardi PIN-kood. Pattern lock ehk avamise muster on vilets, sest iga koolipoisski suudab selle lahti muukida. Lukustamine on pisut ebamugav, kuid arvestades, millisele hulgale isiklikule infole telefoni kaudu ligi pääseb, on see vajalik.

2. Telefoni ei tohi anda võõraste inimeste kätte.
Ka hooldustehnikud on võõrad inimesed. Taastage seadme algsätted, kui viite selle hooldusesse.

3. Hoolitsege meilikonto taastamise võimaluste eest.
Kontoga peaks olema seotud alternatiivne meiliaadress, millele telefonist paroole teadmata ligi ei pääse, ja telefoninumber, mis ei ole seotud sama telefoniga.

4. Telefoni peab olema paigaldatud värskeim operatsioonisüsteemi versioon ja kõik tarkvarauuendused.

5. Ärge hoidke Bluetoothi ja WiFit vajaduseta sisselülitanuna.
Nende kaudu on ülimalt lihtne teie käike jälgida ja seda tehakse rohkem, kui aimatagi oskate.

6. Ärge muukige oma telefoni mitte kunagi ebaseaduslikult lahti (jailbreak) ega muutke tarkvara (rooting ehk ruutimine).

  • Selline tegevus asendab telefonitootja turvalisuse kellegi tundmatu turvalisusega.
  • 60% mobiiltelefonide pahavarast levib rootkit’ide kaudu.
  • Jailbreak’i või ruutimise läbinud telefoni algseadeid (firmware) saab taastada. Pöörduge selleks telefoni tootja kodulehele.

7. Paigaldage oma telefonile viirusetõrjetarkvara.
Ka uusimad operatsioonisüsteemide versioonid pole kaitstud. Android 4.2 ja 4.3 jaoks on juba kümneid tuhandeid pahavara näiteid. Enamik uusi ründeid on Androidi versioonide 4.x pihta. Kõige haavatavamad on Android 2.3 ja 4.0.

8. Ärge lubage lastel telefoni rakendusi paigaldada.

9. Kõige pahavararikkamad on mängud.

10. Lähtuge põhimõttest, et kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see nii enamasti ka on.
Näiteks, kui teate, et rakendus on muidu tasuline ja seda pakutakse tasuta, siis tuleb uurida, kas selle väljaandja on sama mis originaalil. Kui ei ole, siis hoidke eemale. Kui on, siis selgitage välja, mis on tasuta jagamise põhjus (kampaania, reklaamiga sidumine või hilisem ostu võimalus/kohustus (in-app) jne).

11. Vaadake oma rakenduste loend aeg-ajalt üle ja eemaldage need, mida te tegelikult ei kasuta.

12. Ärge tõmmake rakendusi nn alternatiivsetest rakenduste poodidest.

  • Alternatiivsed poed on peamine pahavara levitamise kanal.
  • Sellistes poodides ei kontrolli tihti mitte keegi, kes on rakenduse taga ja nii on pahalastel seal lihtne ennast seadusliku maski taha varjata.
  • Sageli maksab kasutaja tasuliste rakenduste „tasuta“ versioone tõmmates kokkuvõttes rohkem (McAfee hinnangul umbes kümme korda rohkem), kuna tulu saamiseks kasutatakse teisi meetodeid: tasuliste SMSide taustal saatmine jms.

13. Ka Google Play kaudu rakendust paigaldades tutvuge alati selle kommentaaridega.
Rakenduse reiting üksi ei taga turvalisust, sest seda saab võltsida. Kõikidel arendajatel lubatakse küll kiiresti rakendusi üles laadida, kuid pahvara leidmisel rakendus eemaldatakse. Sellest piirangust minnakse mööda, laadides sama tarkvara uue nime all uuesti üles. Kommentaare lugedes selgub, millega tegelikult tegu on.

14. Ärge tõmmake rakendusi, mida pakuvad veebilehed või mis laekuvad meiliga.

  • Mõne veebilehe lugemisel pakutavad apk-laiendiga failid on tihti pahavara.
  • Keelake telefonil tundmatust allikast pärit rakenduste paigaldamine. Selleks tuleb kontrollida, et telefoni seadete alalõigus „Turvalisus“ ei oleks valiku „Tundmatud allikad“ juures linnukest ja valiku „Kontrolli rakendusi“ juures oleks linnuke.

15. Kontrollige õigusi, mida rakendused endale küsivad.

  • Sama autori (publisher) erinevate rakenduste õigused liituvad (Androidis) ja seetõttu võib üks rakendus näiteks kolme sama autori rakenduse hulgas teha rohkem pahandust, kui talle endale antud õigused võimaldavad.
  • Vaadake üle, millised rakendused on saanud juurdepääsu positsioneerimise andmetele, kontaktidele, kalendrile, meeldetuletustele, fotodele ja mikrofonile. Ülevaatust on lihtsam teha Apple’i seadmetes, Androidi puhul peab seda vaatama rakenduste kaupa.
  • On vähe põhjusi, miks peaks lubama püsivalt mikrofoni kasutada muudel rakendustel peale Skype’i (ka SoundHound või Shazam).
  • Fotosid poleks üldse vaja lasta ühelgi rakendusel puutuda. Paljudel on siiski püsijuurdepääs antud Facebookile – sellega võib mööndustega leppida.
  • Kontaktidele ja kalendrile pole rakendustel samuti juurdepääsu vaja.
  • Mõistlik on aeg-ajalt ka positsioneerimisõigusega rakendused üle vaadata.

16. Soovitused iOSi ehk Apple’i seadmete kasutajatele.

  • Kindlasti tuleb seadete alalõigus „Advertisement“ seade „Limit ad tracking“ sättida asendisse „Sisselülitatud“ ja teatava regulaarsusega (näiteks kord kuus) teha vajutus „Reset advertising identifier“ peal.
  • Tasub kaaluda teenuse „Find my iPhone“ seadistamist. See annab küll Apple’ile teie asukoha kohta täieliku ülevaate, kuid võib osutuda ülimalt kasulikuks kaotatud telefoni kiireks leidmiseks.

17. Nutitelefon on arvuti.

Jälgige üldisi arvutikaitse soovitusi lehelt www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/.


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.