Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Igapäevased rahaasjad - 19.03.2015
raha | sularaha

Mõndagi huvitavat eurost

Mõndagi huvitavat eurost Foto: iStock

Juba neli aastat on möödunud sellest, kui Eestis võeti kasutusele euro. Oleme praeguseks Euroopa ühisraha juba päris omaks võtnud ja enam nii sageli eurot kroonidega võrdlema ei kipu. Meie naaberriik Läti on saanud eurorahaga harjuda aastajagu ja 2015. aasta alguses võttis selle kasutusele ka Leedu, kellest sai üheksateistkümnes euroala liikmesriik.

Euro oli olemas juba 1999. aastal, kuid siis sai eurodes teha vaid pangaülekandeid. Seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid sularahana kasutusse kolm aastat hiljem kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis. Euroraha loomise ja kujunduse kohta ei tea paljud meist huvitavat asjaolu – nimelt lähtuti raha kujundamisel põhimõttest, et eurot peavad suutma hõlpsasti kasutada ka vaegnägijad. Just seepärast on pangatähed erineva suurusega: mida suurem kupüür, seda kõrgem on raha väärtus. Igal pangatähel on selgelt erinevad värvid ja sõrmedega on võimalik tunnetada reljeefset sügavtrükki. Ka müntide eristamist lihtsustavad hulk tunnuseid: erinev suurus, värv, serv, paksus ja kaal.

Pangatähed uuenevad aegamööda

Nüüdseks on aeg nii kaugel, et tasapisi ja mitme aasta vältel saadetakse ringlusse uuendatud eurokupüürid ehk teisisõnu võetakse kasutusele teise seeria pangatähed. Esimesena saadeti 2013. aasta 2. mail kasutusele viieeurone pangatäht ja ka uue kümneeurosega saime hiljuti tutvuda, sest see lasti ringlusesse 23. septembril 2014. aastal. Huvitav on sealjuures tõsiasi, et uued pangatähed ei ilmu kogu euroalal ringlusse ühekorraga, sest igal riigil on oma sularahatsükkel ja rahatähed liiguvad kasutusse järk-järgult.

Sama stiil, paremad turvaelemendid

Teise seeria pangatähtede teema, mil nimeks „Ajastud ja stiilid“, on sama nagu esimese seeria kupüüridel. Seega kujutatakse ka uuenenud rahal Euroopa kultuuriajaloo seitsme ajastu arhitektuuristiile, kusjuures tegemist ei ole päriselt eksisteerivate objektide ja ehitistega. Kujundust on mõnevõrra küll siiski kohandatud, et lisada kõrgtehnoloogilisi turvaelemente.

Pangatähtede olemus on tõeliselt keerukas ja seetõttu eelneb uue rahatähe tootmisele aastaid kestev teadus- ja arendustegevus. Tootmisel kasutatakse alati värskeimat tehnoloogiat ning uued turvaelemendid tagavad parema kaitse võltsimise vastu. Uued rahatähed on esimese seeria omadest tugevamad ja vastupidavamad, niisiis ei ole vajadust neid nii kiiresti välja vahetada.

Eurotähe ehtsust näitab neli peamist turvaelementi: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ning reljeefsed jooned rahatähe servadel.

Killuke Kreeka mütoloogiat

Uute pangatähtede mõnel turvaelemendil on Kreeka mütoloogiast pärit Europe portree. Europe on just nimelt teise seeria kupüüride tunnusjoon. Portreesid on pangatähtede kujunduses kasutatud läbi aegade, sest kasutajad tunnevad need kergesti ära.
Europe oli Foiniikia kuninga tütar, kelle võrgutas jumal Zeus. Ta viis Europe endaga kaasa Kreeta saarele. Antiik-Kreekas saadi sellest legendist inspiratsiooni ja sama nimi võeti kasutusele Euroopa geograafilise nimena. Seega oli niisuguse teema valiku ajendiks Europe motiivi seos Euroopa maailmajaoga ja pealegi annab see pangatähtedele inimliku mõõtme.

 


Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.