Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Ettevõtlus - 16.10.2014
ettevõtlus | põllumajandus

Põllumajandustehnika müük liigub tõusukursil

Põllumajandustehnika müük läheb tõusujoones ja eelmine aasta oli ajaloo üks parimaid. Üha kallimate ja võimsamate masinate müüki soodustavad madalad intressimäärad ning põllumajanduse otsetoetused.

„Eesti põllumajandustehnika müügis oli eelmine aasta üks paremaid,“ kinnitab Tartumaal tegutseva tunnustatud Saksa põllumajandustehnika tootjate Amazone, Krone ja Deutz-Fahr ainuesindaja Eestis Oilseedsi gruppi kuuluva OÜ Jatiina juhatuse liige Imre Vilt. Müügiedu oli nii turul tervikuna kui ka nende ettevõttel. Haakeseadmete puhul hindab Vilt nende ettevõtet turuliidriks ja parimad müügiartiklid on taimekaitsepritsid ja väetisekülvikud. Jatiina kaudu vahendati ka Eestis müüdud võimsaim, 1100-hobujõuline liikurhekseldi.

Masinate edukaks müügiks peab äri hästi minema ka ostjal ehk põllumehel. Põllumajandusettevõtete käekäik sõltub kokkuostuhindade liikumisest Eestis ja maailmas. See viimane on eriti oluline, sest väiksusest tingituna sõltume mujal maailmas toimuvast. Mullusele heale tulemusele andis oma panuse ka ilm. „Piltlikult võib öelda, et üle poole põllumajandusäri aktsiatest on vanajumala käes ehk kõik sõltub sellest, milline on ilm,“ märkis Vilt. Eriti puudutab see teraviljakasvatust, aga ka loomakasvatust, sest ilmastikutingimused mõjutavad söödavarumist. Paar viimast aastat on aga olnud põllumeestele soodsad: nii vilja- kui ka loomakasvatuses ja piimatootmises on kokkuostuhinnad Vildi sõnutsi olnud kõrged.

Lisaks põllumeeste edukusele mõjutab Vildi kinnitusel põllumajandustehnika müüki ka raha odavnemine ehk madalad intressimäärad, mis teevad laenurahaga seadmete ostmise kergeks ja soodsaks. Ainult liisinguga seadmete soetamisele siiski ei loodeta ja Vilt tõdeb, et on ettevõtteid, kus laenuvõtmisest hoidutakse ja vajalikud investeeringud tehakse vaid omavahenditega.

Põllumajandustehnika ei ole odav. Soodsaks võib hinnata ehk 20 000 eurot maksva seadme, mille soetamine omavahenditest on ka lihtsam. 200 000 – 300 000 eurot maksva seadme puhul on see juba keeruline.

Vilt nendib ka, et müüakse üha suurema hobujõuga põllumajandustehnikat ja tavapärane on 200–300 hobujõudu. Väiketootja jaoks võib sobivaks hinnata 100 hobujõudu. Võrdluseks oli vanasti kolhoosi- ja sovhoosiajal levinud traktori T150 võimsus, nagu nimigi ütleb, 150 hobujõudu.

Tootmine läheb üha intensiivsemaks ja efektiivsemaks ning Eestis tegeletakse Vildi sõnul Euroopa mõistes suurtootmisega. Kui end lõunanaabritega võrrelda, siis meil ostetakse vähem, aga suurema võimsusega masinaid, Lätis seevastu rohkem, aga väiksemaid masinaid ehk seal on väiketootmisi rohkem.

Teise trendina võrdluses Euroopaga toob Vilt välja, et Eestis ostetavad masinad on keskmisest parema varustusastmega ja kallimad. Ühe põhjusena toob ta välja otsetoetused, millega meil toetatakse ka tehnika soetamist ja masinad lähevad järjest suuremaks, võimsamaks ja tootlikumaks. „Kindlasti ei osta Eesti põllumees hinda ehk kõige odavamat asja,“ kinnitab Vilt, lisades siiski, et on ka sihtgrupp, kellele odav on sobilik.

Vildi sõnul ostetaksegi üha rohkem kallimaid masinaid, sest need on efektiivsemad, võimaldades tööd teha üha rohkem ja kiiremini. „Mõni tootja võib-olla hoiab küll esimesel hetkel peast kinni, et naaber-põllumees ostis nii kalli masina, aga kui mõtlema ja raha lugema hakata, siis saadakse aru, et ost ei olnudki vale samm,“ lausub ta.

 


Kaja Koovit
vabakutseline ajakirjanik

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.