Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Ettevõtlus - 02.02.2021

Pangad panustavad keskkonnahoidlikule põllumajandusele

Pangad panustavad keskkonnahoidlikule põllumajandusele Aastaks 2050 soovib Euroopa olla kliimaneutraalne

Aastaks 2050 soovib Euroopa olla kliimaneutraalne. Põllumehelt oodatakse, et pestitsiidide ja väetiste kasutamine väheneks ning mahetootmise osakaal kasvaks. Kindlasti toovad need ootused põllumajanduses kaasa muudatusi ja seejuures tuleb ka pankadel kliente roheleppe teemadel senisest enam toetada.

Viimastel aastatel on põllumajandusettevõtted hakanud pangalaenu ja taastuvenergia toetuse abil ehitama näiteks päikeseparke, mis paigutatakse tootmishoone katusele või maale, mida põllumajanduses otseselt kasutada ei saa. Seeläbi väheneb ettevõtte ökoloogiline jalajälg. Samalaadse laenu ja toetuse alusel võiks loomakasvatuses olla praegu teemaks lägast biometaani või surugaasi tootmine. Pank tuleb põllumehele selliste projektide puhul hea meelega rahastusel appi.

Kuna SEB Pank on põllumajandussektoris jätkuvalt aktiivne ja kavandab ärimahtu selles valdkonnas kasvatada, toome välja olulisemad märksõnad lõppenud põllumajandusaastast. 

Koroona tõttu kahanes piima hind

Eesti piimafarmidele oli 2020. aasta kohati keeruline, kuna piima hind langes, osade tootjate vaates isegi alla omahinna. Jätkusuutlikuks tegevuseks vajavad piimafarmid pikaajalisest keskmisest kõrgemat piima tonnihinda, 295 eurot.
Piima hind langes kevadsuvel: kui möödunud aasta märtsis oli Statistikaameti andmetel Eestis piima keskmine tonnihind 314 eurot, siis juunis oli see juba kõigest 274 eurot. Peale seda hakkas piima tonnihind vaikselt taastuma, jõudes novembris tasemele 295 eurot. Hinnalanguse peapõhjus oli koroonaviirusest tekkinud paanika, mille tõttu kahanes nii nõudlus kui ka kokkuostuhind.
Baltimaad ja Põhjala riigid toodavad piima rohkem, kui nad ise tarbida jõuavad. Näiteks Eestis toodetakse aastas piima üle 800 000 tonni ja veerand sellest eksporditakse toorpiimana. Eestile oleks lahendus see, kui suudaksime iseseisvalt rohkem piima väärindada.

Põllumaa on hinnas 

Alates 2012. aastast on haritava maa hind Eestis kallinenud pea kolm korda. Kui toona oli Statistikaameti info kohaselt haritava maa keskmine hektarihind 1300 eurot, siis praeguseks on see tõusnud ligemale 3500 euroni. Eraisikutest müüjate osakaal on aastate jooksul vähenenud ja ettevõtjate vaheliste tehingute maht on kasvanud ja see omakorda on avaldanud mõju hinnale.
Viljaka maa eest makstav hektarihind Eestis on tunnetuslikult 4000–5000 eurot ja mõningatel juhtudel isegi kõrgem, Lätis on see hind 6000–7000 ning Leedus 7000–8000 eurot.

Pärast head vilja-aastat maatehingute hulk tavaliselt suureneb. Sama juhtub arvatavasti tänavu, kuna 2020. aastal oli viljasaak väga hea ja vilja hind kõrge.

Viljakasvatajad väljusid eelmisest aastast võitjana

Kuigi möödunud aastal võisime põllumeeste muredest palju kuulda, oli see tagasi vaadates põllumajanduses pigem hea aasta ja seda peamiselt tänu suurepärasele teraviljasaagile.
Panga hinnangul muutis korraliku viljasaagi kõrval 2020. aasta viljakasvatussektorile heaks ka keskmisest kõrgem vilja hind, kuna koroona tõttu hindasid muuhulgas riigid oma strateegilisi viljavarusid ümber. Samuti tõstis vilja hinda mõningate piirkondade järgmise aasta oodatava saagikuse korrigeerimine madalamaks ning Venemaa kui ühe suurima nisu eksportija eeldatav plaan tõsta ekspordimaksu.  

Näiteks toidunisu kokkuostu tonnihind oli eelmise aasta lõpus Pariisi börsil ca 210 eurot, mis on viimaste aastate üks kõrgeim tase. Veel mõni kuu varem oli see alla 180 euro, nii et hind tõusis ca 20%.
Turgude ootuste järgi püsib vilja tonnihind kõrge – tasemel 190–210 eurot – ka sel ja järgmisel aastal: kuna nõudlus teravilja järele on pigem kasvavas trendis, ollakse nõus vilja ostma ka krõbedama hinnaga.

.

Tulge kohtumisele, tutvustage meile oma visiooni ja leiame koos sobiva lahenduse!

SEB Pank on põllumajandussektorile aktiivne ja kindel partner, meil on ambitsiooni sektoris ärimahte kasvatada.

Võtke meiega ühendust, kirjutades  või registreeruge videonõustamisele ärikliendihalduriga.

 


Andrus Mägi
SEB Panga põllumajandussektori juhataja

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.