Sajandipikkuse ajalooga Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on toonud Eesti põllumajandusse hulganisti spetsialiste, kes jätkavad kodumaal põllumajanduse au sees hoidmist ning valdkonna arendamist. Aastatel 1920-2020 on põllumajanduseriala lõpetanud 5648 inimest.
Miks lähevad noored tänapäeval põllumajandust õppima?
SEB ärikliendihaldur Andrus Mägi tegeleb igapäevatöös valdavalt just põllumajanduses tegutsevate klientidega – nõustab ja püüab nendega koos leida parimaid lahendusi projektide finantseerimiseks. 2020. aasta kevadel sai ta ka ise Olustveres põllumajandustootja 5. taseme lõpudiplomi. Andrust innustasid selle eriala õpingutega alustama just tema kliendid – et nende tegemisi paremini mõista ning osata teemaga süvitsi minna. Lisaks klientidele ajendas õpinguid alustama isiklik huvi alustada väiketootmist – küüslaugukasvatust vanaisa talumaadel, et maa ei jääks sööti.
Miralda Paiveli, põllumajanduseriala koordinaatori sõnul on viimasel 10 aastal iga aastaga lisandunud umbes 200 potentsiaalset põllumeest. Noorte, äsja põhikooli lõpetanute jaoks on mitu tõmbekohta. Enamus päevaõppijaid on poisid ja nende valikuid mõjutab suuresti põllumajanduses kasutada olev suur ja võimas tehnika. Kahtlemata on paljudel neist ka eelnev kokkupuude maaelu ja- tööga ning nende valik on küllaltki teadlik. Oluline on see, et tööpuudust valdkonnas ei ole. Paiveli sõnul ei ole juba aastaid lõpetajate seas inimesi, kes endale tööd ei leia ning pigem on pakkumisi rohkem kui lõpetajaid. Igal aastal jätkab 3-5 lõpetajat oma haridusteed Maaülikoolis.
Üle 20 aasta tagasi loodud pere-ettevõttes TÜ Tarmere tegutsev Mari Liis Hendrikson tundis vajadust kooliteadmiste järele, kui aastaid tagasi pandi hoogsalt, kuid põllumajanduslike teadmisteta maha kanepiseeme. Ettevõtmine läks hästi ning sellest tekkis edasine huvi. Olustveres leidus just sobiv eriala ja PRIA maksab noorele talunikule põllumajandustoetust, seega tundus see igati asjalik käik. Hetkel tegeleb ettevõte kanepi ja toortatra väärindamisega, on Ehtsa Talutoidu liige ja omab Uma Mekk kaubamärgi tunnustust. Nüüdseks kui kool on lõpetatud, kirjeldab Hendrikson uut julget plaani – hakata Eestis kasvatama kinoad. Sel aastal külvati esimest korda ning seni on kõik läinud plaanipäraselt. Kinoa on tavaline toiduaine Lõuna-Ameerikas, millel on suur toiteväärtus ja mis sisaldab hulgaliselt aminohappeid, olles tervisele väga kasulik. Lätlased näiteks kasvatavad kinoad juba edukalt ning Eestiski läheb inimestele järjest rohkem korda, mida endale ja oma perele toiduks pakutakse.
Kertu Künnapas, samuti Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vilistlane, sai innustust õppimiseks ajal, mil oma ettevõtte Rõõsa talu OÜ-ga sooviti realiseerida kauaaegset plaani rajada marjaistandus. 2020. aasta kevadel rajatigi 0,5 hektarile 10 500 taimega esimene maasikaistandus. Istanduses on kolme maasikasorti: varajane, keskvarajane ja hiline, et marjasaak oleks ajatatud pikema aja peale. Edasi planeeritakse rajada vaarika ja sõstraistandus, kirjeldas Künnapas ettevõtmise järgmist etappi. Kooli ajendas minema hetk, mil sai selgeks, kui palju läheb vaja stardikapitali ja et omavahenditega alustada ei saa. Paljudel põllumajandustoetustel on aga nõue omada vastavat haridust, lisaks on teadmisi vaja istanduse rajamiseks, et olla paremini kursis maaharimise ja lõpuks ka saagi turustamisega.
Kuidas on põllumajanduse valdkond ja õpe sajandiga muutunud?
Põllumajanduseriala koordinaator Miralda Paiveli sõnul on valdkonna põhitõed samad – tegutsemine nii, et arvestatakse loodusega. Teisalt on kõik muutunud – tehnika ja tehnoloogia on meeletult arenenud, mõeldes kasvõi teravilja koristusele ja kuivatamisele.
Paiveli sõnul on praegusel ajal eelistatuim õppesuund huviliste arvu järgi taimekasvatus, mis on ka mõistetav, sest taimekasvatus annab algteadmised mullast, taimede elust ja toitumisest ning neid teadmisi vajavad ka loomakasvatajad näiteks sööda tootmiseks. Loomakasvatuse valdkonnas oli 15-20 aastat tagasi eelistatuim suund piimakarjakasvatus, ~10 aastat tagasi lihaveisekasvatus. Praeguseks aga õpib kõige rohkem huvilisi lamba- ja kitsekasvatust.
Viimase paari aastakümne suurim muutus on seotud täppistehnoloogiate (GPS, erinevad kaardirakendused, paiklik väetamine, väga täpne taimekaitsetööde jm tööde tegemise võimalus, uued sordid jms) kasutuselevõtuga nii taime- kui ka loomakasvatuses. Sellega on mõlemas valdkonnas kaasnenud toodangu kasv. Taimekasvatuses kõikus näiteks teraviljade saagitase aastakümneid 2-3 t/ha juures, kuid praegu ei üllata enam kedagi 7-8 t/ha saagiga.
Paiveli sõnul on kiirete muutuste juures põllumehel oluline hoida oma pea klaarina. Väga kerge on lasta ennast mõjutada soodsal aastal saadud suurtest saakidest ja teha ebaotstarbekaid otsuseid edasise tegevuse planeerimisel. Kerge on ka unustada, et ~50% taimekasvataja tegevuse tulemusest sõltub ilmast. Õppetöö mõte koolis ongi ärgitada õppijat mõtlema ja analüüsima, et tehtud otsused oleksid iseseisvad, läbimõeldud ja otstarbekad.
Missuguseid muresid ja rõõme tunnetate ettevõtjana oma valdkonnas?
Rõõmudena toovad ettevõtjad välja selle, et saab suhelda erinevate inimestega ja nendele oma tööga rõõmu tuua: „Rõõmu on pakkunud õnnelikud kliendid, kes on saanud osaks meie esimese aasta saagist ja olnud selle üle väga õnnelikud - siiras rõõm klientide silmis on parim tänu, mis sa oma töö eest võid saada”, kirjeldab Kertu Künnapas Rõõsa talu OÜ-st tänuväärseid hetki.
Sarnaseid mõtteid jagab ka TÜ Tarmere esindaja Mari Liis Hendrikson: „Rõõm on see, et saad tegeleda sellega, millega tahad ja oled oma aja peremees. Samuti on rõõm tegeleda tervisliku, innovatiivse toidu tootmisega, mõelda välja uusi tooteid ja rõõmu teeb suhtlemine erinevate inimestega.“
Marjakasvatajana toob Künnapas veel välja, et suurim mõjutaja muretekitajana on olnud ilm – sel aastal valmisid marjad kuumapäikesega ning pärast seda tuli pikk vihmaperiood ja rikkus paljude marjakasvatajate saagi.
Missuguse toetajana näete panka, et enda ettevõtmisi edukalt ellu viia?
Ettevõtjate hinnangul on vajalik, et pank on ettevõtjale nõuandjaks ja toetajaks. Pangalt oodatakse häid pakkumisi ja raskes olukorras mõistmist. Lisaks on oluline, et kui alustaval ettevõttel ei ole omal finantsilisi vahendeid, siis pank on abiks nõustamisel ja suuremate, näiteks põllumajandustööriistade või tootmis/säilitushoonete, soetamisel.
Loe lisaks: Millistel tingimustel saavad SEB-lt laenu põllumajandussektori ettevõtjad?
Leiame koos Teie ettevõttele sobiva lahenduse
Võtke meiega ühendust, kirjutades agri@seb.ee või registreeruge videonõustamisele ärikliendihalduriga.
Reili Lehis
SEB kliendikommunikatsiooni juht