Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Ettevõtlus - 05.12.2019

Kokkuvõte EPA2019 finantsseminarilt: põllumajandussektori finantseerimise murekoht on riskid, mida ei saa maandada

Kokkuvõte EPA2019 finantsseminarilt: põllumajandussektori finantseerimise murekoht on riskid, mida ei saa maandada

Eesti põllumehed on tublid ja töökad ning tahaksid oma riske maandada, kuid enamasti ei sõltu see neist endist. See seab põllumajandussektori finantseerimisele oma tingimused, tõdesid finantssektori eestkõnelejad põllumajanduse 2019. aasta näituse raames Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud finantsseminaril.

Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Meelis Annuse sõnul on põhiprobleemiks prognoosimatud ilmastikuolud – põllumees ei saa selle vastu, kas ilm on liiga kuiv või märg. Üks võimalus on lahendada see kindlustuse abil nagu USAs või Kanadas, ent Eestis on praegu saagi kindlustamine liialt kallis.

Teine mure on maailmaturuhindade kõikumine, mida toonitas oma sõnavõtus ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Raul Rosenberg: „Põllumees peab tegevust ette planeerima, ent kui piima ja teravilja maailmaturuhind määratakse mujal ning meie siin väikeses Eestis ei saa kaasa rääkida, siis peame leppima nende hindadega, mis meile määratakse.”

Meelis Annus tõi välja murekoha tarvikute ostu finantseerimise kohta: „See ei peaks olema nii lihtne. Sageli on nii, et põllumehel on probleem ja ta asub seda lahendama uute seadmete ostuga. Laenu antakse kergekäeliselt, kuid probleem jääb ning põllumees ei saa võlarattast välja. See asi peaks olema keerulisem ja rohkem läbi mõeldud.”

Maamaksu tõus paneb põllumehed raskesse olukorda

Rosenbergi sõnul vähendab põllumeeste sissetulekut otseselt põllumajandusmaa maamaksu tõus. „Kui tekitatakse jälle juurde selliseid kulusid nagu kõrgem maamaks või tööjõutasud, võib põllumees küll kasumlikult kaupa toota, aga tema sissetulek väheneb. Teades omavalitsuste soovi jagada sotsiaaltoetusi ja teid korda teha, on maamaksutõus varsti jälle kiire tulema, kuigi alates 2000. aastast on see juba kerkinud kordi. Kogu Euroopa põllumeeste mure on see, et kulud kasvavad ja pool Euroopa Liidu antavatest toetustest kulub nende katteks ära, vahel isegi kogu toetus. Kui maamaks peaks suurel määral tõusma, läheb Eesti põllumeeste elu veel raskemaks.”

Omakapital on tema sõnul väga oluline ja stabiilsemal ettevõttel on see üle 60%, põllumajandusettevõtetel sageli suuremgi. „Aga isegi stabiilsel ettevõttel võib ette tulla olukordi, kus oleks vaja laenu võtta ja investeerida. Seoses sellega on Eestis põllumajanduses puudu fond, mis investeerib omakapitali. Meil on palju mitmesuguseid laene, liisinguid ja garantiisid, aga ei ole fondi, kus suurematele investeeringutele saaks kaasata omakapitali. Alustasime nüüd ise Maaettevõtlusfondi loomist, kuhu oleks võimalik lisaks MESi kapitalile kaasata erainvestorite raha, kusjuures MES on ise valmis fondi osakuid ostma kolmandiku ulatuses.”

MESi käendusportfell on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 100 miljoni euroni. Selle taga on 170 miljoni euro eest pankade laene põllumajandusettevõtetele. Rosenberg nentis aga, et MES ei ole kindlasti laenude mõttes pankade aseaine, vaid mõeldud nende täienduseks. Tingimused on küll pankadest mõnes mõttes pehmemad, aga laenusaajad peavad olema valmis veidi suuremaks intressiks.

Swedbanki põllumajanduse sektori juht Brit Padjus nentis, et põllumajandus on kogu Eesti jaoks tähtis valdkond ning põllumehed peavad stabiilsuse säilitamiseks hoolikamalt partnereid valima. „Kui müüte oma toodangut, siis kontrollige ostjate tausta ja usaldusväärsust, et te oma rahast ilma ei jääks. Küsige pangalt partneri faktooringut ja krediidikindlustust – see on hea indikaator,” soovitas ta.

SEB Panga ärikliendihaldur Andrus Mägi sõnul SEB-l uusi laenutooteid välja töötamisel pole, sest praegune tooteportfell on küllaldaselt lai. „Oeme oma klientide kõrval olnud aastakümneid ja selle aja jooksul on kujunenud toimivad lahendused. Eesti põllumajandus on meie panga jaoks väga oluline valdkond ja kui turul tekib konkreetne vajadus, siis oleme piisavalt paindlikud, et sellele lahendus leida.”

 


Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

 


Veel artikleid

Arhiiv

S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.